OHHHJAHHH! Lihtsalt uskumatu kui palju on toimunud selle aja jooksul, mil ma pole blogi täitnud. Ei teagi kus kohast alustada. No näiteks viisin läpaka parandusse, kus läks ikka parasjagu aega, sest klienditeenindaja tegeles vahepeal muude asjadega. Sellest ajast olen Klici kodukalt jälginud tööprotsessi, sealne märkus on suht hirmuäratav aga sellest räägin ma siis, kui läpaka tagasi saan (homme vist). Suur töö käis Fritzu jaoks planeeringu tegemisel, mille me õnneks valmis ja esitatud saime. Teine KOHUTAV töö oli Piiteri jaoks Järveotsa detailplaneering, mille tegemisega alustasime eelmine aasta, kuid lõppviimistlus toimus see aasta. Alustasime plaanide joonistamisega teisipäeval. Enne seda suutsime sõbrannaga ikka korralikult üksteise kallal toriseda ja vihastada. Ma ei tea, mis meil too hetk nii pinnuks silmas oli, aga iga pisimgi kommentaar muutus nagu vihavalangust ja me ei suutnud üksteisest enam aru saada. Vahepeal mõtlesin, et teen töö juba üksi ära, sest ei tahtnud kuidagi Tartu enam minna, aga kuna rühmakaaslane Põltsu tulla ei saanud, siis otsustasin ütlemata bussiga Tartu sõita (hahaaa usu või ei aga vist first time). Bussijuhilt küsisin veel, et äkki teeb vahepeatuse Maarjamõisas, ta ütles, et teeb (jeeiii, mul ju suht elamine kaasas, ei viitsi ma seda mööda kesklinna tarnida). Päris vähe reisijaid oli sellel päeval (esmaspäeval). Ahjaaa enne veel küsisin sõbra käest, et kas ta Trt läheb, aga kahjuks seekord mitte, kusjuures ta õde tuli ka sama bussiga. Igavusest kuulasin telefonist muusikat, kui veidike pärast Puurmani helistas mu rühmaliige/sõbranna, et on nüüd Põltsus, mul oli selle peale, et WHAAAT!!!. Ütlesin, et lähen Tartu, mispeale ütles, et tuleb siis homme ka sinna. Teisipäeval siis algaski see jube töö pihta. Alguses ei suutnud ikka kuidagi ühtegi joont paberile teha (njh vaid äärejoon:D). Nu siis L suutis mingi valemi ja loogikapoogika abil selle plaani kontuurid A1-le kanda, tegin siis samal ajal sama. Ühtäkki aga läks ikka midagi väga valesti, no need jooned ei tahtnud ikka mitte kuidagi moodi ühtida:/. Ega siis midagi, kui KUSTUTAMA. Kuidagi siis vusserdasime need ühesuguseks, kuid siis pidi L koju minema (mm vist oli rongile, ma väga ei suutnud keskenduda, sest olin korralikult ikka upset, et mu sinna üksi nelja peaaegu tühja plaaniga jättis - ma ei öelnud isegi Tsau- SORRY!!). Mässasin koolis neid teha peaaegu kella 23ni. Koju jõudsin siis vaatasin veel seletuskirja üle ja tegin korrektuurid. Kell oli päris palju, kui magama sain. Eile jõudsin kooli kell 8 läbi, L jõudis hiljem. Õnneks võttis L ka läpaka kaasa ja saime muusikat kuulata. Teisipäeval oli kursaõdedel saateks raadio Uuno mängimas. Ahjaao eriti tore, enne seda kui L tuli, otsustas öövalvuri välja vahetanud mees (vanem meesterahvas), et peab trügima mu selga tagant maja sisehoovi, et seal umbrohtu lõigata. Jah just lõigata, mitte välja tõmmata/ rohida- eriti huvitav viis eks :D. Kui L tuli, siis hakkas suurem töö pihta, sest plaanid olid lõppkokkuvõttega arvestades ikka väga poolikud. Vahepeal käisime vahetustega söömas- ta otsustas saiakeste, ma sooja söögi kasuks (õnneks see ei võtnud kaua aega, kiire sööja nagu ma olen). Siis päevapeale mõtles see tore koolitöötaja (see lõikaja), et ikka peaks seal alal umbrohu tõrjet tegema Aga see selleks :D Seekord tegime koolis veel kauem ja palju rohkem. Ma pole elus nii kaua koolis olnud, meil mingi öövalve, seega põhimõttelisel saab koolis olla hommikuni. Seda ma ei tahtnud küll kogeda ja otsustasime asjad kokkupakkida ja koju minna, et hommikul vara uuesti platsis olla ning öösel plaanile (mõlemale jäi 2 plaani). Koju jõudsin enne 12st, suht jahe oli väljas siis ja õnneks inimesi ka vähe (no turvalisuse huvides). Asusin kohe täiendama tugiplaani, et vähemalt sellega ühele poole saada, jäigi vaid koolis viimistlus teha. Magama läksin 2:15 ja ärkasin kell 6:01. Käisin kähku pesus ja kiire söök ning tormasin koos varustuse, plaanide ja joonistega kooli. L helistas mõni minut mu lahkumist kodust, et jõuab hiljem, umbes 9-saks. A see ka, et kui eelmine õhtu (kolmapäeval) koju jõudsin, siis L helistas, et tal auto hakkas üles ütlema, vist tossas ja kütus hakkas ka otsa saama (millepärast ta mind koju ei hakanudki sõidutama, et lähima tanklani jõuda). Õnneks pakkus talle üks galantne 40ndates mees abi ja L sai isegi tankimata koju sõita (ei osanud arvata, et tal kütust ikka koduni jätkub). Nii nüüd siis tänasest päevast- jõudsin täpselt 8saks kooli, isegi öövalvur oli siis veel seal, veits muigas, arvatavasti sellepärast, et oli eelmine õhtu meiega vestlemas käinud (et mille pärast teid siis nüüd nii karistatud on?- nagu pärast tunde jäetud)- vist muretses me pärast :D (teadmiseks, et see umbrohutõrje oli sulaselge vesi või väga lahja kontsentratsiooniga, sest pritsitavad taimed olid samas seisus, kui eelmine päev). Täna, siis tuli see teine küsima, et kas juba ära ei tüüta see töö. HALLO!! Loogenz, et tüütab, olen ma siis tõesti sellist nägu, et mulle meeldib ööni koolis joonestada ja joonistada ning siis järgmine päev nagu repeat-i peal seda uuesti kogeda. Pärast seda asusin siis uuesti tööle ja L saabus ka peagi. Aega seda tööd teha oli 16:00-ni (alguses teadsime, et 15:30ni). Lõpp kisus ikka hullema turbo peale, et töö mõned detailida said vist päris lohakalt. VABANDUSED! Lõpus (kell oli 15:52) läksin veel seletuskirja printima (njh suht tormasin, sest kui läheb üle aja, siis hinne kukub). Deem see tore süsteem seal arvutis suutis mu ikka korralikult üles kütta, no kuidagi ei tahtnud seda sisukorda õigesti teha, aga õnneks jõudsin 2 minutit enne lõpuaega print vajutada ja L haaras need 13 lehekülge ja augustas (HAHAAA hästi augustas ka ju, mingi 1cm jäi mapist välja- GEENIUS) lehed ning asetas mappi. Andsime töö üle täpselt kell 16:00, kuigi lootsime, et saame tööle kellaajaks 15:59, see oleks päris numps olnud:P Kui printimise eest maksma hakkasime, siis oli meil miskipärast ikkagi kiirus sees (vana harjumus vist), et ei suutnud enam kuidagi sente kokku arvutada ja L suutis isegi selle peale veel rahakotigi maha pillata. Nagu täiega HAHAAA, ma ei saa aru- meil polnud ju enam tuli takus, võisime rahulikult võtta, aga ei:D Seekord siis selline lühistoory mu tegemistest.
Oioiii oleks peaaegu unustanud, et käisin Põltsus olles korra ka Svenniga rattaga sõitma. See oli ikka vägagi meeldib õhtu, mis lõppes kell 23, sest sääsed ei tahtnud meid kuidagi rahule jätta (kohe, kui peatusime oli hullem parv ümber :S). Aga jah, nalja sai ikka korralikult, kohati me mõtlesime samu asju. Kui ta midagi ütles, siis ma just mõni sekund enne mõtlesin sama öeldaJ))))) Kindlasti peab seda kordama!! Õnneks oli sama meelt ka Sven, kes oma pihtimuse kohaselt pole vist kuidagi nii palju rattaga ühel päeval sõitnud, kui siis (nujah ega tegime ikka päris korralikud tiirud Põltsus). Samal päeval oli kellelgi pulmad, õhtul Pikal tn sõites ei saanud me üldse aru, kus see vali muusika tuleb et kas tõesti on lossihoovis mingi pidu, aga ikkagi oli aiapidu. Haha alles teisel möödasõidul sealt saime aru, et seal oligi see pulmapidu, nagu dahhh valged lindid :D Seda ka veel, et kui viisakas võib mõni noormees olla. Mulle jäeti sõidutee võimalikult äärmine osa, ise sõitis nagu minu kaitseks sõiduteel. Sven veel tegi naljatledes ettepaneku, et lähme Pardakki. Jajah looda saa, et ma sinna lähen, peale selle pidi seal viimasel ajal (just soojade ilmadega) vähe rahvast olema. Baikides nägime veel sõpsi, kes miskipärast meie nähes oma jalanõude paelu siduma hakkas (sorry, kui sellest valesti aru saime, aga see tundus liigagi reaalne meie vältimine). Ma alguses ei saanud arugi, et see tema on, seega ei osanud isegi midagi öelda:/ ja sõitsime tuimalt mööda, õnneks mu kaaslane tuvastas ta ja oli päris üllatunud sõpsi sellisest reaktsioonist. Ega siis midagi, nüüd siis oleme targemad. Loodetavasti saab see nädalavahetus uuesti sõitma minna, sest oleks vaja puhkust sellest vaimsest/füüsilisest detailplaneeringu traumast.
OIH! Tuli väga pikk jutt, loodetavasti mitte- pikk jutt s**t jutt :D Igatahes, kui oled lõpuni lugenud, siis au sulle!
Kohale läksin Liisa ja Meritiga. Kirjutasime end majja sisse ja läksime pärast seda söögimaja juurde, kus pidi algama esimene praxi päev. Me polnud veel kohale jõudnud, kui Mihkel-M hõikas: „Olete meie grupis?“ Ma muidugi, et JAH (kuigi peab tõdema, et me ei saanud arugi, mis grupp, milleks grupp...). Tegemist oli ca 15 liikmelise grupiga, mida juhendas üks noor (võrreldes teiste juhendajatega) õpetaja/õppejõud. Meil väga vedas, et ta meile sattus. Teised juhendajad olid kohutavalt igavad ja liialt palju küsivad. Meie oma andis rohkem informatsiooni ja ei küsinud küsimusi, millele oleks järgnenud vähemalt 5min pikkune paus. Kaustikusse sai korralikult kirjutatud, sest taimi oli kokku ca 150 (kõik tuli pähe õppida). Esimesel päeval ei viitsinud neid küll õppima hakata, meelde jäi see, mis ringkäigu ajal silma jäi. Õhtuks läks L ära, ta vennal oli sel päeval lõpetamine. Veidike küll käisime tsekkimas söökla peal neid taimi (pigem sildistamas). Vaatasime, et hilja juba ja vihmapilved väljas, seega mõtlesime sealt vehkat teha- mitte märjaks saada, suhkrust nagu oleme;). Aga looda sa, poole tee peal hakkas korralikult padukat sadama, jäime mitu korda puude alla varju- lootes, et nüüd jääb vaiksemaks. Vahepeal liitus meiega ka kursavend (miskipärast paljajalu)- ta pidi jookstes ikka korralikult käna käima, ma jällegi ei suutnud sellepärast kuidagi naeru tagasi hoida- katsu sa siis nii joosta :D Kui majja jõudsime, siis mõne minuti pärast oli vihmasadu läbi ja päike paistis- vähe ei olnud kilplase tunne.
Kohale läksin Liisa ja Meritiga. Kirjutasime end majja sisse ja läksime pärast seda söögimaja juurde, kus pidi algama esimene praxi päev. Me polnud veel kohale jõudnud, kui Mihkel-M hõikas: „Olete meie grupis?“ Ma muidugi, et JAH (kuigi peab tõdema, et me ei saanud arugi, mis grupp, milleks grupp...). Tegemist oli ca 15 liikmelise grupiga, mida juhendas üks noor (võrreldes teiste juhendajatega) õpetaja/õppejõud. Meil väga vedas, et ta meile sattus. Teised juhendajad olid kohutavalt igavad ja liialt palju küsivad. Meie oma andis rohkem informatsiooni ja ei küsinud küsimusi, millele oleks järgnenud vähemalt 5min pikkune paus. Kaustikusse sai korralikult kirjutatud, sest taimi oli kokku ca 150 (kõik tuli pähe õppida). Esimesel päeval ei viitsinud neid küll õppima hakata, meelde jäi see, mis ringkäigu ajal silma jäi. Õhtuks läks L ära, ta vennal oli sel päeval lõpetamine. Veidike küll käisime tsekkimas söökla peal neid taimi (pigem sildistamas). Vaatasime, et hilja juba ja vihmapilved väljas, seega mõtlesime sealt vehkat teha- mitte märjaks saada, suhkrust nagu oleme;). Aga looda sa, poole tee peal hakkas korralikult padukat sadama, jäime mitu korda puude alla varju- lootes, et nüüd jääb vaiksemaks. Vahepeal liitus meiega ka kursavend (miskipärast paljajalu)- ta pidi jookstes ikka korralikult käna käima, ma jällegi ei suutnud sellepärast kuidagi naeru tagasi hoida- katsu sa siis nii joosta :D Kui majja jõudsime, siis mõne minuti pärast oli vihmasadu läbi ja päike paistis- vähe ei olnud kilplase tunne.
