Acer is back!:)))))

GAAASHHHH kui õnnelik võib mõni hetk olla:P Sain LÕPUKS ometi on imearmsa läpardise tagasi. Olin ikka väga ehmunud, kui lugesin remondikulgu jälgides sealt:

01.06.11 14:10 Teenindus: Logistik: meile saabus seade ise, aku, pakend. kaanel, ekraanil ja sees korpuses mõned kriimud, ekraanil plekid/mingi aine täpid.

Mul oli selle peale ikka korralikult jänes püksis, et nagu mis mõttes kriimud ja plekid:S Enne minekut oli ikka korralik pablamine, äkki veel süüdistatakse mind ja pean ise selle kinni plekkima. Õnneks mitte:D, vahetati välja ekraan ja tehti akule mingisugune tarkvara uuendus. JESSS ma ei peagi uut akut ostma, ptui ptui ptui. A seda ka, et tegelikult pidi tulema vastavassisuline sõnum, et garantiist tagasi ja võin läpakale järele minna. Päeva peale seda ei tulnud ja otsustasin isa soovitusel ikkagi küsida, et äkki on varem tulnud ja süsteem pole veel jõudnud sõnumit saata. Nii ka oli:D

Ei hakanud aulasse pressima, vaatasime eemalt auditooriumist lõpetamist

Nii palju siis mu läpakast, loodetavasti ei pea ma sellest nii pikalt ja laialt enam kunagi kirjutama. Enne, kui läksin seda tooma, siis ootasid mind Trt kodu juurdes isa, ema ja vanaisa, et mu venna lõpetamisele minna (MAG. nüüdseks). Emps helistas 5min. enne, kui sinna jõudsid, et tulevad kohe- olgu ma valmis. Ma olin ikka vägagi kettas, et nagu varem ei võinud siis helistada v, mul oli hommikusöökki söömata. Ega siis midagi, pidid ootama, kuni ma ära söön ja oma kodinatega alla lähen. Pidin lausa 2X käima. Aga see selleks. Esimene kord lifti minnes tuli sealt vastu mu naaber koos plastikust õllepudeliga, IUUUUUU ta on nii KOHUTAV, näeb välja nagu paadialune, ma tõesti ei mõista, kuidas selliseid sinna elama lastakse:S Loodetavasti ei jää ta sinna kauaks, sest ta on nii räpakoll, üldse ei korista ühisruumides. 

Tänane õhtu vist lõpeb peoga, kuidagi peaks ju tähistama seda, et mõnel mehel on ülikooliga ühelpool (vast ei lähe uuesti õppima, aitab magistrist küll:D).Lisaks seda ka, et toredikud unustasid digika kaasa võtta, seega pidin telefoniga tegema, HAHAAA suht koom oli võimsa peegelkaamera kõrval oma mini "kaameraga" pildistada. Aga ei saa kurta, ilusad pildid tulid :D

DP, DP, DP

OHHHJAHHH! Lihtsalt uskumatu kui palju on toimunud selle aja jooksul, mil ma pole blogi täitnud. Ei teagi kus kohast alustada. No näiteks viisin läpaka parandusse, kus läks ikka parasjagu aega, sest klienditeenindaja tegeles vahepeal muude asjadega. Sellest ajast olen Klici kodukalt jälginud tööprotsessi, sealne märkus on suht hirmuäratav aga sellest räägin ma siis, kui läpaka tagasi saan (homme vist). Suur töö käis Fritzu jaoks planeeringu tegemisel, mille me õnneks valmis ja esitatud saime. Teine KOHUTAV töö oli Piiteri jaoks Järveotsa detailplaneering, mille tegemisega alustasime eelmine aasta, kuid lõppviimistlus toimus see aasta. Alustasime plaanide joonistamisega teisipäeval. Enne seda suutsime sõbrannaga ikka korralikult üksteise kallal toriseda ja vihastada. Ma ei tea, mis meil too hetk nii pinnuks silmas oli, aga iga pisimgi kommentaar muutus nagu vihavalangust ja me ei suutnud üksteisest enam aru saada. Vahepeal mõtlesin, et teen töö juba üksi ära, sest ei tahtnud kuidagi Tartu enam minna, aga kuna rühmakaaslane Põltsu tulla ei saanud, siis otsustasin ütlemata bussiga Tartu sõita (hahaaa usu või ei aga vist first time). Bussijuhilt küsisin veel, et äkki teeb vahepeatuse Maarjamõisas, ta ütles, et teeb (jeeiii, mul ju suht elamine kaasas, ei viitsi ma seda mööda kesklinna tarnida). Päris vähe reisijaid oli sellel päeval (esmaspäeval). Ahjaaa enne veel küsisin sõbra käest, et kas ta Trt läheb, aga kahjuks seekord mitte, kusjuures ta õde tuli ka sama bussiga. Igavusest kuulasin telefonist muusikat, kui veidike pärast Puurmani helistas mu rühmaliige/sõbranna, et on nüüd Põltsus, mul oli selle peale, et WHAAAT!!!. Ütlesin, et lähen Tartu, mispeale ütles, et tuleb siis homme ka sinna. Teisipäeval siis algaski see jube töö pihta. Alguses ei suutnud ikka kuidagi ühtegi joont paberile teha (njh vaid äärejoon:D). Nu siis L suutis mingi valemi ja loogikapoogika abil selle plaani kontuurid A1-le kanda, tegin siis samal ajal sama. Ühtäkki aga läks ikka midagi väga valesti, no need jooned ei tahtnud ikka mitte kuidagi moodi ühtida:/. Ega siis midagi, kui KUSTUTAMA. Kuidagi siis vusserdasime need ühesuguseks, kuid siis pidi L koju minema (mm vist oli rongile, ma väga ei suutnud keskenduda, sest olin korralikult ikka upset, et mu sinna üksi nelja peaaegu tühja plaaniga jättis - ma ei öelnud isegi Tsau- SORRY!!). Mässasin koolis neid teha peaaegu kella 23ni. Koju jõudsin siis vaatasin veel seletuskirja üle ja tegin korrektuurid. Kell oli päris palju, kui magama sain. Eile jõudsin kooli kell 8 läbi, L jõudis hiljem. Õnneks võttis L ka läpaka kaasa ja saime muusikat kuulata. Teisipäeval oli kursaõdedel saateks raadio Uuno mängimas. Ahjaao eriti tore, enne seda kui L tuli, otsustas öövalvuri välja vahetanud mees (vanem meesterahvas), et peab trügima mu selga tagant maja sisehoovi, et seal umbrohtu lõigata. Jah just lõigata, mitte välja tõmmata/ rohida- eriti huvitav viis eks :D. Kui L tuli, siis hakkas suurem töö pihta, sest plaanid olid lõppkokkuvõttega arvestades ikka väga poolikud. Vahepeal käisime vahetustega söömas- ta otsustas saiakeste, ma sooja söögi kasuks (õnneks see ei võtnud kaua aega, kiire sööja nagu ma olen). Siis päevapeale mõtles see tore koolitöötaja (see lõikaja), et ikka peaks seal alal umbrohu tõrjet tegema Aga see selleks :D Seekord tegime koolis veel kauem ja palju rohkem. Ma pole elus nii kaua koolis olnud, meil mingi öövalve, seega põhimõttelisel saab koolis olla hommikuni. Seda ma ei tahtnud küll kogeda ja otsustasime asjad kokkupakkida ja koju minna, et hommikul vara uuesti platsis olla ning öösel plaanile (mõlemale jäi 2 plaani). Koju jõudsin enne 12st, suht jahe oli väljas siis ja õnneks inimesi ka vähe (no turvalisuse huvides). Asusin kohe täiendama tugiplaani, et vähemalt sellega ühele poole saada, jäigi vaid koolis viimistlus teha. Magama läksin 2:15 ja ärkasin kell 6:01. Käisin kähku pesus ja kiire söök ning tormasin koos varustuse, plaanide ja joonistega kooli. L helistas mõni minut mu lahkumist kodust, et jõuab hiljem, umbes 9-saks. A see ka, et kui eelmine õhtu (kolmapäeval) koju jõudsin, siis L helistas, et tal auto hakkas üles ütlema, vist tossas ja kütus hakkas ka otsa saama (millepärast ta mind koju ei hakanudki sõidutama, et lähima tanklani jõuda). Õnneks pakkus talle üks galantne 40ndates mees abi ja L sai isegi tankimata koju sõita (ei osanud arvata, et tal kütust ikka koduni jätkub). Nii nüüd siis tänasest päevast- jõudsin täpselt 8saks kooli, isegi öövalvur oli siis veel seal, veits muigas, arvatavasti sellepärast, et oli eelmine õhtu meiega vestlemas käinud (et mille pärast teid siis nüüd nii karistatud on?- nagu pärast tunde jäetud)- vist muretses me pärast :D (teadmiseks, et see umbrohutõrje oli sulaselge vesi või väga lahja kontsentratsiooniga, sest pritsitavad taimed olid samas seisus, kui eelmine päev). Täna, siis tuli see teine küsima, et kas juba ära ei tüüta see töö. HALLO!! Loogenz, et tüütab, olen ma siis tõesti sellist nägu, et mulle meeldib ööni koolis joonestada ja joonistada ning siis järgmine päev nagu repeat-i peal seda uuesti kogeda. Pärast seda asusin siis uuesti tööle ja L saabus ka peagi. Aega seda tööd teha oli 16:00-ni (alguses teadsime, et 15:30ni). Lõpp kisus ikka hullema turbo peale, et töö mõned detailida said vist päris lohakalt. VABANDUSED! Lõpus (kell oli 15:52) läksin veel seletuskirja printima (njh suht tormasin, sest kui läheb üle aja, siis hinne kukub). Deem see tore süsteem seal arvutis suutis mu ikka korralikult üles kütta, no kuidagi ei tahtnud seda sisukorda õigesti teha, aga õnneks jõudsin 2 minutit enne lõpuaega print vajutada ja L haaras need 13 lehekülge ja augustas (HAHAAA hästi augustas ka ju, mingi 1cm jäi mapist välja- GEENIUS) lehed ning asetas mappi. Andsime töö üle täpselt kell 16:00, kuigi lootsime, et saame tööle kellaajaks 15:59, see oleks päris numps olnud:P Kui printimise eest maksma hakkasime, siis oli meil miskipärast ikkagi kiirus sees (vana harjumus vist), et ei suutnud enam kuidagi sente kokku arvutada ja L suutis isegi selle peale veel rahakotigi maha pillata. Nagu täiega HAHAAA, ma ei saa aru- meil polnud ju enam tuli takus, võisime rahulikult võtta, aga ei:D Seekord siis selline lühistoory mu tegemistest.

Oioiii oleks peaaegu unustanud, et käisin Põltsus olles korra ka Svenniga rattaga sõitma. See oli ikka vägagi meeldib õhtu, mis lõppes kell 23, sest sääsed ei tahtnud meid kuidagi rahule jätta (kohe, kui peatusime oli hullem parv ümber :S). Aga jah, nalja sai ikka korralikult, kohati me mõtlesime samu asju. Kui ta midagi ütles, siis ma just mõni sekund enne mõtlesin sama öeldaJ))))) Kindlasti peab seda kordama!! Õnneks oli sama meelt ka Sven, kes oma pihtimuse kohaselt pole vist kuidagi nii palju rattaga ühel päeval sõitnud, kui siis (nujah ega tegime ikka päris korralikud tiirud Põltsus). Samal päeval oli kellelgi pulmad, õhtul Pikal tn sõites ei saanud me üldse aru, kus see vali muusika tuleb et kas tõesti on lossihoovis mingi pidu, aga ikkagi oli aiapidu. Haha alles teisel möödasõidul sealt saime aru, et seal oligi see pulmapidu, nagu dahhh valged lindid :D Seda ka veel, et kui viisakas võib mõni noormees olla. Mulle jäeti sõidutee võimalikult äärmine osa, ise sõitis nagu minu kaitseks sõiduteel. Sven veel tegi naljatledes ettepaneku, et lähme Pardakki. Jajah looda saa, et ma sinna lähen, peale selle pidi seal viimasel ajal (just soojade ilmadega) vähe rahvast olema. Baikides nägime veel sõpsi, kes miskipärast meie nähes oma jalanõude paelu siduma hakkas (sorry, kui sellest valesti aru saime, aga see tundus liigagi reaalne meie vältimine). Ma alguses ei saanud arugi, et see tema on, seega ei osanud isegi midagi öelda:/ ja sõitsime tuimalt mööda, õnneks mu kaaslane tuvastas ta ja oli päris üllatunud sõpsi sellisest reaktsioonist. Ega siis midagi, nüüd siis oleme targemad. Loodetavasti saab see nädalavahetus uuesti sõitma minna, sest oleks vaja puhkust sellest vaimsest/füüsilisest detailplaneeringu traumast.

OIH! Tuli väga pikk jutt, loodetavasti mitte- pikk jutt s**t jutt :D Igatahes, kui oled lõpuni lugenud, siis au sulle! 

Läppar siis nüüdseks garantiis:/ Deem te lihtsalt ei kujuta ette, kui suur sõtluvus mul oma Acerist ikka on. No, mis teha, selle veits vähem kui 2 aastaga on ta nii omaseks ja koduseks saanud, et teised läpakad on kuidagi mu käte vahel nii kohmakad ja teatud tavapäevased netilehed raskemini kättesaadavad. Kurb see, et pean vist uue aku ka ostma, ei ole just eriti tore niigi kallile läpparile veel midagi kallist juurde osta:/ (nõme, et see aku garantii vaid 6 kuud on:S). Aga loodetavasti saab läppar korda. Räägiks siis veidike ka eilsest. Enne pidu tegime kodus soojenduse jookidega, et tuju üles kruttida (mainiks seda, et järjekordselt ei küsitud minult alksi ostmisel doksi- hakkan vist vanaks jääma:/). Heh meil kulub alati peoks ette valmistamine nii kaua aega (mitte, et me selle aja jooksul ennast krohviksime aga juuksed, küüned, meik, dušš vms- see ikka võtab ju omajagu aega) Läksime kesklinna bussiga ja seal edasi jala klubbi. Jõudsime ikka meeletult vara, saal oli päris tühi. Nagu alati, meil sellest poogen ja tegime veel ühed dringid- coola rummiga vaid ju 1,5 euri, why not then! Libistasime need omale sisse ja jäime head muusikat ootama, mis õnneks saabus peagi. Kahjuks aga pean tõdema, et poole peo muusika oli ikka vägagi mööda. Ja siis veel see superstaari ninnunänu Kevin J. Oh my God, pidime Kairiga lihtsalt magama jääma, õnneks hoidsid meid üleval karjuvad tsikid ja üks tüüp, kes usinalt kaasa laulsid. Tsiisas kui mitu laulu ta veel laulis, polnud pooli ennem kuulnudki. Looda sa, et seekord piirduti nendega, ta neljaliikmeline fan club tellis veel lisaloo ka :S Pärast seda saime uuesti lihaseid treenima hakata. Deem ma oleks pidanud ikka baleriinikad jalga panema, oleks veits vabamalt tundnud. Aga see selleks. Tegime veel jahutuseks dringid ja asusime nüüd juba koos klaasidega tantsima (just siis peab midagi head kõlama, Murphy seadus või nii :D ). Seekord oli päris tore, ei pidanud piirduma kahekesi tantsimisest (nujah nagu me seda enne teinud oleks). Meiega liitusid ikka igasugused noormehed. Üks oli lausa nii lahke, et sheeris oma jooki meiega (mõtlete, et no on ikka mees, oleks võinud siis välja teha, aga mis seal ikka, ju siis tal MASU, hahahaa). Kahju, et pidu nii vara jälle lõppes (no kell 4 on ju vara, võiks ju 6ni olla :D). Võtsime oma üleriided ja asusime kodupoole (ja seda seekord isegi mitte kahekesi, meid saatsid 2 noormeest). Suht koom on ikka seletada inimesele 3 korda, et ma käin ülikoolis ja ei õpi meditsiini :D. Aga muidu oli päris huvitav kodutee, mis ei tahtnud kuidagi meie koju viia (küll oli soov Pärnusse minna, siis jälle  Maasikasse jne) Teine kordki! Heh Kairist (heaks juhuks:D) ma parem pikemalt rääkima ei hakka, ootame parem selle ära, kui ta ka blogi püsti seab ja sheerib oma versiooni (mitte, et ma midagi muutnud oleks, vaid pisidetailid, pisidetailid jäävad meie mällu). Kuna kell oli päris hommikus, siis ei näinud me mõtet enam magama minna (rong läks ju 7:40), kuigi ma vist veits tukastasin Kahe ja poole mehe vaatamise aeg. Kairi oli selleks ajaks juba asjad valmis sättinud, et saaks kohe hakata minema. Rongis oli ikka vääääga igav, isegi inimesed olid nii tavalised- ei mingit emotsiooni sellest sõidust. Sõbrants isegi tukastas mõneks hetkeks, hiljem kuulas  selle peletamiseks muusikat.  Läksin maha Jõgeval, vend juba ootas mind seal. Nüüd ma siis olengi Põltsus- üdsegi mitte unine, võib olla veidi väsinud. Arvatavasti piirdub mu puhkamine vaid tänase öise magamisega. Okii tsauubakaaa, ei viitsi siin lauaarvuti taga kauem passima, väljas ju ilus ilm. 

:Skuul, :Skuul, :Skuul

Tänase päeva rahulik hetk maha istuda ja blogi kirjutada. Hommik algas järjekordselt enne äratuskella. Nimelt helistas mulle kursaõde, kes küsis, kas ma K&Hsse lähen (millest eksamiks valmistumise pärast olin sunnitud loobuma). Märkasin pärast kõne lõpetamist, et kursavend oli mulle kell 2 öösel saatnud sõnumi (ju siis olin piisavalt sügavas unes, et seda varem märgata/kuulda). Sisu oli siis järgmine: Pliis ärata mind kell 9 kui sa ka petsiga sinna büroosse tuled. Nagu arvata võib, siis see äratamine jäi kahjuks ära, sest ärkasin ise 9:45. Vaatasin üle netis kooli kohta info ja äratasin kursavenda msn-is, kuigi ta ei reageerinud sellele:/ aga mis sest ikka, vast ka tema sinna siis ei läinud :D Jätsin väikese ajavaru, et koolis veel veidi materjali üle vaadata. Enne bettoni ühikat suutis mu pilku köita palja ülekehaga (heh kusjuures ütlesin kogemata sõbrannale pärast, et palja alakehaga- no millele ma küll ei mõtle eks, pardon) noormees, kes hakkas vist demostratiivselt (kusjuures olin ainuke neiu seal läheduses) oma jõudu näitama (kukkus lampi bussipeatuse konstruktsiooni kasutades lõuga tõmbama). Ei no pole midagi halba öelda, keha oli (Y). Loomulikult üritasin ma jätta mulje, et see mulle ei mõju (hahaaa ja muidugi). Enne eksamit viisin ära selle jubeda raamatu (vabandused mu arvustuse pärast), millest ma eelmises blogis rääkisin. Kuna aega oli veelgi jäänud, siis kasutasin juhust ja käisin ka õppekorraldusspetsialisti juures, kus täitsin avalduse, et saada 50% soodustust vaktsiinidest (puukentsefaliidi), miks mitte:P, kui selline võimalus antakse. No ma ei kujuta ette, mis jalaga ta küll täna voodist välja astus aga tema külm suhtumine oli ikka nii sõnuseletamatu. Ütlesin, et mille asjus tulin ja ta küsis kohe, et kas olen juba avalduse ka teinud (ei teadnud ma sellest midagi). Ütlesin siis, et ei. Mispeale ta viskas sõnagi lausumata mulle avalduse nina ette. Nujah egas midagi, hakkasin seda täitma, polnud õnneks väga keeruline, kuigi mu peas tekitas küsimärgi üks lünk “Lisa“, mis oli kohe pärast kontonumbrit. Küsisin, et mida ma sinna pean kirjutama. Ta suht nähvas, et tšeki numbrid (no KURAT küll, kus ma peaksin teadma, ega ma selgeltnägija ju pole). Sõbranna oli ikka väga üllatunud tema käitumisest, ta poleks uskunud, et nii ülbelt võib mõni teenindada. Ise olin juba kursis õppekorraldusspetsialisti hoolimatu ja ükskõikse suhtumise, seega ei mingit suuremat üllatust. Täitsin siis selle vajaliku lünga ja läksime kiiresti eksamile. Oi see oli ikka KIRVES, no tõesti ma ei tea, kuidas saab nii keeruliselt küsida või nii konkreetselt, et ei anna vastusega laveerida:/ Olin eksamil vähem, kui oli ette nähtud, lihtsalt ei pidanud enam vajalikuks seal leiutada ja oma pead piinata, kui sealt niikuinii midagi mõistliku välja pigistada ei anna (mainiks ka selle ära, et õppejõud ei jõudnud ka sinna tulla, meid nn valvas raamatukogu töötaja). Parklas nägin bussi koos Piiteriga (täna oli ju see nn ekskursioon Trtus). Üritasin siis kuidagi märkamatul sellest mööda minna (raudselt ikkagi mind märgati). No sorry tõesti aga mul on täna väga palju muudki teha (njh va praegusel hetkel). Seadsin sammud kodu poole, kus mind peatas reisirong. Rääkisin samal ajal emaga, et kuna, kuidas ma kodulinna lähen. Pärast rongi märkasid mind kursavennad (nende nimesid ma lihtsalt pean viisakusest ära märkima: Rait ja Roman), üks neist käega viibates, et peale tuleksin. Loogiž et läksin. Ise nad pidid minema Lõunakasse, aga kuna mu kodu asub suht selle lähedal, siis no miks mitte ka mind enne ära visata. SUURED TÄNUD! Võiks igapäev mind selline luksus tabada. Kusjuures gümnaasiumis käies juhtus seda tihti, kui mõni klassivend mulle heastpeast küüti pakkus (haha elasin ju vaid umbes km kaugusel). Mõnus, kui selliseid inimesi mu elus ikka on :D Kursavennad olid üllatunud, et ma igapäev sellise pika maa maha käin. Respect mulle :P Üks ütles, et ta ei viitsi isegi bettonist Metsamajja minna (heh kõigest ju 10-15 min. tee). Aga, mis teha, kui mulle ei meeldi bussiga sõita (rääkimata, siis ühistranspordist). Lisaks ütlesin, et mõnus tasuta trenn ka ju :D:D Okei need on siis praeguseni kõige tähelepanuväärsemad toimumised. Hakkan varsti sööma ja siis ootan edasi, kui mu naaber (kodulinna) mulle helistab, et saaksin kätte läpaka tšeki ja viia talle oma kott koos kõige vajalikuga, et ma homme väga palju asju kaasa ei peaks tarima. Lõunakas siis tegelen selle mure likvideerimisega ja õhtuks söögi ostmisega. Ahjaa pean veel bussipileti ka ostma, et õhtul kuidagi lihtsamalt kesklinna saada. Lähme täna Kairiga klubituurile, vast saab siis need mornid mõtted ka peast. Ma ei tea, mis needus või Murphi seadus see on, aga alati enne pidu peab midagi juhtuma (on see siis pettumine kelleski, eksam, lihtsalt nõme ilm...). Nagu näha, siis pole ka seekord mingi erand. Aga olgu, nüüd ma sööma!

Hope for the best!

....kõige lihtsam viis alustada :) Tänaseks olen 2 päeva järjest toas passinud (loe õppinud"). Täna sain teada, et olin teisipäevase KKõiguse arvestatud saanud (jeeiiii). Te lihtsalt ei usu, millist jura (enda arust) ma sinna kokku kirjutasin. Vast on see blogimine mu jutusoone avanud ja mu jutt tundub veenev ka siis, kui teemaväliselt töösse vastuseid kirjutan. No sorry tõesti aga see raamat (Keskkonnaõigus. H. V.) on lihtsalt NII igav. Ma ei suuda lugeda teksti, mis räägib mõistete erinevatest käsitlustest ja arusaamadest. Õnneks see lugemine nii lootusetu (kuigi mainiks ära, et pidin mitu korda magama jääma) polnudki, sest näited olid päris head (Y) Reedel on siis viimane (loodetavasti) eksam, mis tõotab tulla päris kirves. Ma ei tea, mis toimub aga ma EI SUUDA keskenduda konspektide lugemisele (nendes on veelgi rohkem mõisteid). Lisaks sellele otsustas õppejõud eile saata eksamiks märksõnad, mis on suht copy paste ainekavast (geenius missugune eks). Viimased kuu aega(isegi vist rohkem) otsustas ta, et ei ilmu me loengutesse kohale. Eriti tore on see, et ei mingit teadet selle kohta. Ei ole just väga tore ennast kooli vedada ja siis avastad, et pead 3h tühja passima (järgmise loenguni). Õnneks pidin seda kogema vaid korra, kui mõtlesin, et äkki viimane kord õppejõud ikka otsustab tulla ja räägib iseseisvast tööst. Aga kus sa sellega. Ei ole tal meie jaoks aega (muideks olevat ta mingile teisele kursusele öelnud, et ta pole meie loengu ajal aega, sest ta peab siis kuskil mujal olema...jne) Ei no tore küll eks, lihtsalt lampi keset kevadet tekib tal midagi tähtsamat. Aga, mida ma ikka torisen :D Muideks tujust rääkides on ikka suht (N). Mu läppar otsustas nüüd (eriti sobival ajal nagu alati) otsad anda. Pean viima garantiisse, et siis loodetavasti 2 nädala pärast uues kuues tagasi saada. Mõtlete, et kuidas ma siis siia veel blogin, kui endal arvuti kööga. Õnneks (ptui ptui ptui) on see tiburull laadiaga ühendades ergas olnud ja seda suht ausõnapeal. Aga olks Cross your fingers! sest ma nüüd õppima, püüaks veits sellele ka keskenduda enne, kui mõni üldse otsad annab.

Suudan seda isegi 10 korda järjest kuulata, liiga hea lihtsalt! 

Kui kõik planeeritud lendab vastu taevast ja kõik kordub nagu hoiaks repeat nuppu all :(((

"Tänks!!!"

Ei olnud just kõige tavalisem pühapäev! ;)

Nüüdseks on siis Tallinnas käidud ja Tln Lillefestivali jaoks oma töö teostatud, jääme siis tulemust ootama. :D Elege pidime kokku saama Puhu-Ristis, kuhu oli ka tulnud Liisa. Otsustasime, et targem oleks, et ta auto Selku juurde jätaks (kusjuures teadmiseks, et seda passis G4S- isa tegi nalja, et oli nad sinna autot valvama jätnud, kui sõbrants autosse istus, siis sõitsid nad minema- VOT Sulle nalja :D, võimalik, et sõber jäi mu isa juttu nii veel uskuma). Just õigeks ajaks jõudsime tagasi kokkulepitud kohta, kus meid peale võetakse. Teised neiud olid juba autos. Tln- Trt mnt oli tavaline nagu ikka, tegime veel peatuse Kosel, et keha kergendada. Rääkisime Elega nii kaua juttu. Ta on ikka väga lahe, sa ei pea kunagi piinlikust tundma, kui lähed kogemata sina peale. Nojah vähemalt meie puhul on see kergem, oleme ikkagi temaga nii palju suhelnud (2 erinevas aines), lisaks sellele ka ta kodus käinud (vast see loeb ka midagi :D). No paljud ikka saavad öelda, et on õppejõu kodus käinud, vast mitte paljud. Me juba suhtleme vabalt ja usun, et ta ise on ka rahul sellega, et me temaga nii ametlikult ei suhtle (vähemalt aineväliselt). Uskumatu, et me selle raske töö kõik teostasime vaid ühe päevaga. Huvitav oli see, et väga palju välismaalisi seal liikus (sakslasi, rootslasi, hiinlasi vs jaapanlasi- ei osanud pilusilmsuse järgi kahjuks tuvastada). Igatahes see pilusilm (vabandust, kui nüüd selle sõnaga kedagi solvan) pakkus meile korralikult nalja. Tüüp vedas käruga omale mulda, tagasi tulles täiskäruga ta lausa lendas sellele järele (vot selline hoog oli sees, et ei suutnud isegi väga hästi oma sõidukit kontrollida). Heh mõni nüüd võib arvata, et raudselt käis käntsa oma suure mullakoormaga, aga kus sa sellega. Hoopis pärast tuhinaga veetud teist koormat oli ta jaks otsas ja kulistas pärast seda omale vett sisse (see oli tema selle päeva viimane kärutamine Tornide väljakul). Lihtsalt nii naljakas oli vaadata, kuidas ta näitas oma nn jõudu, kuid ikkagi ei suutnud ta rohkem, kui kaks koormat. Ei jõudnud ära lugeda palju kordi me oma alale mulda vedasime, no vast 15 korda raudpolt. See selleks :D Vahepeal käis üks sakslane (pikk noormees, plats nr14) mu käes küsimas loodi (õnneks ikka inglise keeles), lubades selle varsti tagasi tuua. Jajah varsti :D see kestis küll vist tund aega (nii vähemalt tundus). Jõudsin vahepeal juba muretsema hakata, et äkki pätsas selle veel ära :/ Õnneks mitte, tõi tagasi ja tänas ilusti. Nimetaks siis selle ka ära, et oleme ka nüüdseks telekas olnud, suures plaanis ikkagi Liisa, kes "tänu" meile oli sunnitud nendega intervjuud tegema.

Kuna kell on juba 12 läbi, siis ma väga palju kirjutada ei jaksa, parem lisan mõned pildid, et oleks mingigi ettekujutus me pühapäevast:

Lisaks siis ka veel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tornide-valjakul-toimetasid-rohkem-kui-100-aednikku.d?id=46424403#!/11350475/pilt.delfi.ee