???? :/

Heipa! Pole päris pikka aega blogisse kirjutamist suutnud kätte võtta. Ei saa päris öelda, et poleks mida kirjutada, vaid hoopis seda, et pole inspiratsiooni olnud. Ma ei teagi, aga mul läheb vaja head mõtet, et suudaks midagi asjalikku kokku kirjutada. Pole ju mõtet risustada, et  a la täna ärkasin, sõin ja läksin magama... Kuigi jah ma ei oska praegu kuskilt pealegi hakata. Olen selle aja jooksul nii mõndagi suutnud ära unustada. Seega teen hästi lühikese kokkuvõtte.

Alustaks siis sellega, et see JUBE herbaariumi meisterdamine on nüüd minu jaoks läbi :D JESSS arvestatud. Kusjuures võin saladuskatte all öelda, et teenisin (tegelikult veel mitte, aga asi on broneeritud) raha. Kuna ma nii usinalt neid kuivatasin, siis jäi mul seda kraami ikka korralikult järgi, seega müüsin need maha. Vastamisest rääkides, siis käisin seda tegemas teisipäeval (06.09.11) ehk siis esimesel vastamispäeval. Tahtsin võimalikult kiiresti sellega ühele poole saada. Vastamine algas kell 12, mõtlesin, et lähen hiljem, vast siis saan kohe järjekorras seismata minna. Käisin veel enne söömas ja siis suundusin kell 13 ukse taha. Ja oh imet, ma polnudki ainuke, seal oli oma 15 inimest. Mina sain vastama kuskil kella 17 aeg, seega passisin seal päris kaua. Õnneks õppejõud kiitis mu herbaariumi mitu korda: kohe näha, et on vaeva nähtud. Pidin vaid 2 parandust sisse viima ja lad. keelsed nimetused veel vastama ning ARVESTATUD. Ütleks veel tänusõnad ühele abivalmile noormehele (kahju, et ma nüüd ta nime ei tea), et aitas mul oma interneti abiga need võrsed ära määrata.

2. sept. käisime Kairiga klubis. Õhtu/öö oli päris meeleolukas. Ma ei mäletagi enam täpselt palju neid noormehi oli, kellega sai siis tantsitud. Ärge saage nüüd valesti aru, ma lihtsalt olen viisakas ja ei anna esimese asjana kõigile korvi. Tantsimisest rääkides on veider see, et viimasel ajal on nad hakanud minuga nn noortepärast valssi tantsima. Sai siis päris mitu korda tiirutatud ja keerutatud jalga. Üks veel küsis, miks ma nii kuri olen :DDD Eh ma pole ju, ju siis olin nii mõttes, et unustasin suure naeratuse oma näole valada. Nojah ega seal juhtus nii teisigi põnevaid lauseid tulema. See, et: Ega sa vist täna pole meestest huvitatud... jne jne jne. Pärast pidu läksime koju nagu ikka. Sillapeal siis märkasime kahte noormeest, üks rääkis just telefoniga. Teine aga käskis tollel kõne lõpetada ja asus meiega kontakti otsima. Küsis siis, kuhu poole minek. Ma: otse! Sellest pmt kujunes meie päris mitmetunnine jutuajamine Tasku ees. Siinkohal tervitan meie uusi sõpru Jannot ja Mikku. Väga huvitav hommik oli nendega. Nendel, eriti see, et nad magasid Mäci mängumajas, enne kui sõbrad neile järgi tulid. Olen pärast seda nendega päris tihedalt netis rääkinud, tundub, et oktoobri lõpus läheb peoks :D

14 sept. käisime 2 kursusega Otepääl ja seal ümbruses. Jube tuuline ilm oli, mõned jäid sellepärast isegi haigeks. Hea, et ma mitte (ptui ptui ptui). Tegime siis sketse. Ausalt öeldes polnud mul üldse mingit tuju joonistada/skitseerida. Eriti veel sellise ilmaga, kus iga minut tahtis pliiats või paber minema lennata. Enne viimast peatuspaika ütles buss ka suht üles, mingi probleem oli piduritega. Ei saanudki aru, et kas pidureid polnud, jäid peale või muu selline viperus oli. Igatahes hullema kärsaka viskas bussi sisse. Bussijuht koos teise bussijuhiga siis putitasid seal, meie omal olid käed päris mustad/õlised. Meil oli seepeale, et wtf nagu jäämegi nüüd siia v. Õnneks said nad asja korda, kuigi tundus, et jama oli mingisuguse voolikuga. Buss siis pööras ümber ühel metsateel. Tagurdas siis tagasi peateele, kuid nagu arvata võib, siis bussijuhil oli peatee suhtes 0 vaateväli. Ühtäkki poisid taga karjuvad, et auto tuleb. No juht jääb siis seisma ja laseb mööda. II kord sama teema, kuid siis bussijuht juba tusaselt, et mis tal pole siis silmi peas v. Nagu hallo, endal tal vist pole mõtlemist, et tal endal pole eesõigust. Õnneks saime igasuguse liiklusõnnetuseta kooli juurde tagasi. Võib arvata, et selleks päevaks oli kõik. Aga ei. Läksin bussist maha, kui ühtäkki hakkab buss edasi sõitma- bussiuksed lahti, poisid veel välja tulemas, hea et üks jõudis maha hüpata ja ukse kinni lükata. Meil oli ikka korralikult :O wtf, nagu eriti ülbe. Vedas, et ta siis märkas ja jäi seisma. Igasuguseid mõtteid käis peast läbi, oli just eile meil Kairiga teema Lõpp-punkt 5st, vast sealt need ka tulid.

Läksin siis pärast seda koju, kui poole teepeal keegi helistab, see oli Kairi. Küsis, et kuna jõuan ja kas lähme siis kinno. Ütlesin, et ca 20 mintsa pärast olen kodus ja lähme kindlasti. Tema rõõmuks, siis ka valisime "Final Destination 5". Kuid mainisin, et tahan enne pesus ära käia, sest mul oli päris külm olla. Palusin tal veel kellegi käest küsida, et äkki saaks mõni laenata oma fööni. Jõudsin koju veelgi varem, kui olin lubanud ja läksin kohe pessu. Mmmm super, kui hea võib üks kuum dušš olla:P Õnneks oli Kairi saanud oma kursakaaslase käest fööni, sest ilma selleta oleks ikka päris piin olnud minna välja külma kätte. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui kaua mu juuksed kuivavad. Mõnikord kella 19 aeg pesus käies, ei ole ööseks ka juuksed päris hästi ära kuivanud. Mõni võib kade olla küll paksude juuste pärast, aga ega nendega ka lihtne ole.

Käisime siis "Final Destination 5" vaatamas. No mul oli esimesel 10 min. juba tunne, et no eriti hullud tulnud sellist filmi vaatama. Ütleks veel niipalju, et käisin 3D-s esimest korda. Seega olid mu emotsioonid ikka täielikult laes. Usun, et mul jäi raudselt 15% filmist nägemata, sest tegu on ikkagi õudukaga. Aga sellegipoolest olen ma rahul ja ei nurise millegi üle. Mõtlesime veel, et kuidas koju lähme pärast sellist filmi, aga polnud häda midagi, ei tekkinud mingeid kahtlaseid mõtteid ja hirme. Kuna kell oli juba päris hilja (bussi ei tulnud enam), siis läksime koju jala. Riia mnt. tuli üks üle tee meie poole ja ütles meile : „Tere kaunitarid!“ See tõi meile naeratuse näole ja mõtted õudukast olid läinud.

Võib öelda, et september algas hästi, kuid keskpaik läks küll käest ära. Praeguseni L, ei tahaks sellest rääkida, kes teab, see teab, milles teema oli. Parim lohutus, mida ma kuulnud kellegi käest olen on:

L. L. :) (#) says:

*tead mis mulle tööjuures öeldi kui ma vabandasin ühtedele sellepärast et kohvimasin ei töödanud: et ära vabanda, ilusad tüdrukud ei pea kunagi vabandama..

  niiet sa ei pea kunagi ühegi poisi pärast põdema et mis ta arvab ja mõtleb..kui on blokk siis jääb ilma..sinul on valikut küll ja küll

Seega olen ma üliõnnelik, et mul selline armas inimene olemas on, kes teab mind vähest aega, kuid samas minust väga palju.

Ahjaa oleksin peaaegu unustanud, et Pips käis Tartus. Nii hea oli teda näha üle pika aja. Ta on väga armas inimene ja ma loodaks teda veelgi Tartus näha, kahju ,et ma ise ei saanud pikemaks Tartu jääda. Sünnipäevad ja muud teemad nädalavahetusel. Kuigi jah läksin koju laupäeval ja seda muul põhjusel, millest ma jätaksin siinkohal rääkimata, sest olen reede pärast kurb. Mõni pole võib olla tähelepannud, aga olen viimasel ajal vähe smaile kasutama hakanud. Üldiselt, kui ma väljendan oma emotsiooni smailiga/-dega, kuid praegu selleks mul puudub suurem valik- vaid :S, :( või :/

Muideks päris paljud jäid selle Belli reisi pärast Otepää kandis haigeks. Liisa, Merit, Priit ja veel mõningad istuvad kodus sooja teki all, teetass sooja teega ja jalas soojad sokid, et võimalikult kiiresti sellest võitu saada. Ülimalt tobedus minna sellise ilmaga välja kuskile lagedale alale skitseerima. Mõni võib ju öelda küll, et oleks võinud, siis soojemalt riidesse panna, kuid see ilm vaheldus päeva jooksul ikka korralikult. Kord oli soe, siis jälle räsis meid külm tuul jne. Loodetavasti ei jõua see kõik minuni (viivitusega).