täielik 0

Käes on juba 30 oktoober, mis tähendab seda, et olen jubedalt oma blogi unarusse jätnud:/ Vabandused!! Tundub, et pole olnud mingit tuju oma mõtteid jagada, lihtsalt isegi ei ole päris kindel, mida ma fiilin ja MIDA TEISED TAHAVAD!! Vabandan juba ette, et järgmine blogi sissekanne tuleb arvatavasti pikema aja pärast, kui olen endale selgeks teinud mitmedki asjad.

???? :/

Heipa! Pole päris pikka aega blogisse kirjutamist suutnud kätte võtta. Ei saa päris öelda, et poleks mida kirjutada, vaid hoopis seda, et pole inspiratsiooni olnud. Ma ei teagi, aga mul läheb vaja head mõtet, et suudaks midagi asjalikku kokku kirjutada. Pole ju mõtet risustada, et  a la täna ärkasin, sõin ja läksin magama... Kuigi jah ma ei oska praegu kuskilt pealegi hakata. Olen selle aja jooksul nii mõndagi suutnud ära unustada. Seega teen hästi lühikese kokkuvõtte.

Alustaks siis sellega, et see JUBE herbaariumi meisterdamine on nüüd minu jaoks läbi :D JESSS arvestatud. Kusjuures võin saladuskatte all öelda, et teenisin (tegelikult veel mitte, aga asi on broneeritud) raha. Kuna ma nii usinalt neid kuivatasin, siis jäi mul seda kraami ikka korralikult järgi, seega müüsin need maha. Vastamisest rääkides, siis käisin seda tegemas teisipäeval (06.09.11) ehk siis esimesel vastamispäeval. Tahtsin võimalikult kiiresti sellega ühele poole saada. Vastamine algas kell 12, mõtlesin, et lähen hiljem, vast siis saan kohe järjekorras seismata minna. Käisin veel enne söömas ja siis suundusin kell 13 ukse taha. Ja oh imet, ma polnudki ainuke, seal oli oma 15 inimest. Mina sain vastama kuskil kella 17 aeg, seega passisin seal päris kaua. Õnneks õppejõud kiitis mu herbaariumi mitu korda: kohe näha, et on vaeva nähtud. Pidin vaid 2 parandust sisse viima ja lad. keelsed nimetused veel vastama ning ARVESTATUD. Ütleks veel tänusõnad ühele abivalmile noormehele (kahju, et ma nüüd ta nime ei tea), et aitas mul oma interneti abiga need võrsed ära määrata.

2. sept. käisime Kairiga klubis. Õhtu/öö oli päris meeleolukas. Ma ei mäletagi enam täpselt palju neid noormehi oli, kellega sai siis tantsitud. Ärge saage nüüd valesti aru, ma lihtsalt olen viisakas ja ei anna esimese asjana kõigile korvi. Tantsimisest rääkides on veider see, et viimasel ajal on nad hakanud minuga nn noortepärast valssi tantsima. Sai siis päris mitu korda tiirutatud ja keerutatud jalga. Üks veel küsis, miks ma nii kuri olen :DDD Eh ma pole ju, ju siis olin nii mõttes, et unustasin suure naeratuse oma näole valada. Nojah ega seal juhtus nii teisigi põnevaid lauseid tulema. See, et: Ega sa vist täna pole meestest huvitatud... jne jne jne. Pärast pidu läksime koju nagu ikka. Sillapeal siis märkasime kahte noormeest, üks rääkis just telefoniga. Teine aga käskis tollel kõne lõpetada ja asus meiega kontakti otsima. Küsis siis, kuhu poole minek. Ma: otse! Sellest pmt kujunes meie päris mitmetunnine jutuajamine Tasku ees. Siinkohal tervitan meie uusi sõpru Jannot ja Mikku. Väga huvitav hommik oli nendega. Nendel, eriti see, et nad magasid Mäci mängumajas, enne kui sõbrad neile järgi tulid. Olen pärast seda nendega päris tihedalt netis rääkinud, tundub, et oktoobri lõpus läheb peoks :D

14 sept. käisime 2 kursusega Otepääl ja seal ümbruses. Jube tuuline ilm oli, mõned jäid sellepärast isegi haigeks. Hea, et ma mitte (ptui ptui ptui). Tegime siis sketse. Ausalt öeldes polnud mul üldse mingit tuju joonistada/skitseerida. Eriti veel sellise ilmaga, kus iga minut tahtis pliiats või paber minema lennata. Enne viimast peatuspaika ütles buss ka suht üles, mingi probleem oli piduritega. Ei saanudki aru, et kas pidureid polnud, jäid peale või muu selline viperus oli. Igatahes hullema kärsaka viskas bussi sisse. Bussijuht koos teise bussijuhiga siis putitasid seal, meie omal olid käed päris mustad/õlised. Meil oli seepeale, et wtf nagu jäämegi nüüd siia v. Õnneks said nad asja korda, kuigi tundus, et jama oli mingisuguse voolikuga. Buss siis pööras ümber ühel metsateel. Tagurdas siis tagasi peateele, kuid nagu arvata võib, siis bussijuhil oli peatee suhtes 0 vaateväli. Ühtäkki poisid taga karjuvad, et auto tuleb. No juht jääb siis seisma ja laseb mööda. II kord sama teema, kuid siis bussijuht juba tusaselt, et mis tal pole siis silmi peas v. Nagu hallo, endal tal vist pole mõtlemist, et tal endal pole eesõigust. Õnneks saime igasuguse liiklusõnnetuseta kooli juurde tagasi. Võib arvata, et selleks päevaks oli kõik. Aga ei. Läksin bussist maha, kui ühtäkki hakkab buss edasi sõitma- bussiuksed lahti, poisid veel välja tulemas, hea et üks jõudis maha hüpata ja ukse kinni lükata. Meil oli ikka korralikult :O wtf, nagu eriti ülbe. Vedas, et ta siis märkas ja jäi seisma. Igasuguseid mõtteid käis peast läbi, oli just eile meil Kairiga teema Lõpp-punkt 5st, vast sealt need ka tulid.

Läksin siis pärast seda koju, kui poole teepeal keegi helistab, see oli Kairi. Küsis, et kuna jõuan ja kas lähme siis kinno. Ütlesin, et ca 20 mintsa pärast olen kodus ja lähme kindlasti. Tema rõõmuks, siis ka valisime "Final Destination 5". Kuid mainisin, et tahan enne pesus ära käia, sest mul oli päris külm olla. Palusin tal veel kellegi käest küsida, et äkki saaks mõni laenata oma fööni. Jõudsin koju veelgi varem, kui olin lubanud ja läksin kohe pessu. Mmmm super, kui hea võib üks kuum dušš olla:P Õnneks oli Kairi saanud oma kursakaaslase käest fööni, sest ilma selleta oleks ikka päris piin olnud minna välja külma kätte. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui kaua mu juuksed kuivavad. Mõnikord kella 19 aeg pesus käies, ei ole ööseks ka juuksed päris hästi ära kuivanud. Mõni võib kade olla küll paksude juuste pärast, aga ega nendega ka lihtne ole.

Käisime siis "Final Destination 5" vaatamas. No mul oli esimesel 10 min. juba tunne, et no eriti hullud tulnud sellist filmi vaatama. Ütleks veel niipalju, et käisin 3D-s esimest korda. Seega olid mu emotsioonid ikka täielikult laes. Usun, et mul jäi raudselt 15% filmist nägemata, sest tegu on ikkagi õudukaga. Aga sellegipoolest olen ma rahul ja ei nurise millegi üle. Mõtlesime veel, et kuidas koju lähme pärast sellist filmi, aga polnud häda midagi, ei tekkinud mingeid kahtlaseid mõtteid ja hirme. Kuna kell oli juba päris hilja (bussi ei tulnud enam), siis läksime koju jala. Riia mnt. tuli üks üle tee meie poole ja ütles meile : „Tere kaunitarid!“ See tõi meile naeratuse näole ja mõtted õudukast olid läinud.

Võib öelda, et september algas hästi, kuid keskpaik läks küll käest ära. Praeguseni L, ei tahaks sellest rääkida, kes teab, see teab, milles teema oli. Parim lohutus, mida ma kuulnud kellegi käest olen on:

L. L. :) (#) says:

*tead mis mulle tööjuures öeldi kui ma vabandasin ühtedele sellepärast et kohvimasin ei töödanud: et ära vabanda, ilusad tüdrukud ei pea kunagi vabandama..

  niiet sa ei pea kunagi ühegi poisi pärast põdema et mis ta arvab ja mõtleb..kui on blokk siis jääb ilma..sinul on valikut küll ja küll

Seega olen ma üliõnnelik, et mul selline armas inimene olemas on, kes teab mind vähest aega, kuid samas minust väga palju.

Ahjaa oleksin peaaegu unustanud, et Pips käis Tartus. Nii hea oli teda näha üle pika aja. Ta on väga armas inimene ja ma loodaks teda veelgi Tartus näha, kahju ,et ma ise ei saanud pikemaks Tartu jääda. Sünnipäevad ja muud teemad nädalavahetusel. Kuigi jah läksin koju laupäeval ja seda muul põhjusel, millest ma jätaksin siinkohal rääkimata, sest olen reede pärast kurb. Mõni pole võib olla tähelepannud, aga olen viimasel ajal vähe smaile kasutama hakanud. Üldiselt, kui ma väljendan oma emotsiooni smailiga/-dega, kuid praegu selleks mul puudub suurem valik- vaid :S, :( või :/

Muideks päris paljud jäid selle Belli reisi pärast Otepää kandis haigeks. Liisa, Merit, Priit ja veel mõningad istuvad kodus sooja teki all, teetass sooja teega ja jalas soojad sokid, et võimalikult kiiresti sellest võitu saada. Ülimalt tobedus minna sellise ilmaga välja kuskile lagedale alale skitseerima. Mõni võib ju öelda küll, et oleks võinud, siis soojemalt riidesse panna, kuid see ilm vaheldus päeva jooksul ikka korralikult. Kord oli soe, siis jälle räsis meid külm tuul jne. Loodetavasti ei jõua see kõik minuni (viivitusega).

69 fakti minust

1. Olen vasakukäeline.
2. Väiksena olin ma poisilik. Isa ütles, et ma ei saa enne kõrvarõngaid, kui lõpetan puu otsas ronimise. Miskipärast lasin kõrvaaugud teha alles puberteedieas, salaja.
3. Mul on lokkis juuksed.
4. Tegelikult pidin sündima varem, seega olen “pärastaegne“.
5. Vanemad keelasid mul väiksena kesklinna minna, aga ma ikkagi läksin sõpradega salaja, kuid jäin vahele.
6. 10ndas klassis oli mu lemmik õppeaine keemia.
7. Olen klassivendadele vene keele vihikut laenanud, et need koduse ülesande saaksid maha kirjutada.
8. Mulle ei meeldi pimedas üksinda kodus olla, tundub, et mu lapsepõlve fantaasia on endiselt elav.
9. Ma igatsen väga oma kunagist parimat sõbrannat.
10. Väiksena ma arvasin, et olen lapsendatud.
11. Ma ei oska ujuda.
12. Kuni 10nda klassini polnud mul ühtegi põhjuseta puudumist koolist.
13. Sisimas ma pole ülbik- see on mu kaitsekilp.
14. Ma ei mõista neid, kes valivad omale mehe selle järgi, milline ta auto on.
15. Väiksena arvasin, et Eesti on planeet Maa ja teised linnad asuvad teistel planeetidel.
16. Mul on piltmälu.
17. Teksades, botastes ja t-särgis tunnen end kõige mugavamalt.
18. Mu klassivend Ott pani mulle hüüdnimeks Pirru.
19. Olen alaealisena salaja sõbrannaga käinud väljas koos kolme meist vanemast noormehega. Hiljem kuulis ema sellest linnapeal, kui kombetu ma olen.
20. Mulle on öeldud, et ma olen isa nägu.
21. Nii mõnigi arvab, et ma olen vaikne. Õige sõber teab, et ma seda ei ole, anna mulle vaid aega.
22. Minuga peab olema kannatlik, kuigi ise olen kärsitu.
23. Ma ei oska valetada, sest ma hakkan alati naerma.
24. Olen läinud tüli lahendama ja saanud ise rusikaga.
25. Minu kaitseks on poiss välja astunud.
26. Mulle ei meeldi, kui mind kellegagi võrreldakse- Ma olen enda moodi.
27. Kui ma kahtlen, siis ma ei osta.
28. Olen tahtnud, et oleksin sündinud suvel.
29. I like sports bikes.
30. Olen raha suhtes kokkuhoidlik.
31. Mulle meeldib keerukalli.
32. Mulle meeldib kuulata muusikat kõvasti või õige vaikselt.
33. Mõnikord kipun ma asju üle mõtlema.
34. Tihtipeale olen ma poes otsustusvõimetu.
35. Mulle meeldib kuulata teiste probleeme ja neid lahendada.
36. Söön jäätise glasuuri alati enne jäätist ära.
37. Mind häirib, kui keegi lahkub ilma tsau ütlemata (ka msnis).
38. Mulle ei meeldi, kui inimene jäätist süües paberi pulga ümber jätab. See meenutab mulle vanureid.
39. Ma pole ühtegi raamatut lugenud enda initsiatiivil.
40. 03.10.11 saan õige juhiloa kätte, praegu pean vahtralehega leppima.
41. Ma arvan, et nii mõnigi õppejõud/õpetaja ei ole oma tööks sobilik.
42. Mulle meeldib joonistada, kuid ma arvan, et olen oma ande kaotamas.
43. Suudan saladusi pidada, kuid usaldan vähestele enda omi.
44. Ma leiutasin väiksena uue sõna “kemer“, mida kasutan tänapäevani ja sugulased on selle omaks võtnud.
45. Ma pole kunagi lennukiga lennanud ja ei arva, et pean sellepärast piinlikust tundma.
46. Minu pärast on kakelnud kaks venda.
47. Olen nutnud vene keele luuletuse pärast, et see pähe ei jää. Asjata, sest vene keele luuletuste eest olen saanud vaid viisi.
48. Mul on olnud kodus lemmikloom kass, kes tuli/jäi meile ise, kuid kadus ootamatult. Kahtlustatakse isegi, et üks võttis ta kinni ja teisaldas teise ilma.
49. Olen saanud parimaid komplimente oma silmadele.
50. Kihnu V. hääl on mu kõrvadele täielik piin.
51. Mulle meeldib, et sündisin 1989, mitte 1990.
52. Ma olen põdenud on väiksuse pärast, miskipärast olen ma selletõttu just silma jäänud :D
53. Mulle meeldib kujundada.
54. Ma armastan koeri sama palju kui kasse.
55. Ma ei söö oliive.
56. Mul pole kunagi olnud lauluhäält. Ükskord ütles lauluõpetaja üle klassi, et mul pole häält- vägagi ebapedagoogiline.
57. Ma ei suuda unustada asju, mis mulle haiget on teinud.
58. Armastan fotograafiat.
59. Ma polnud rahul sellega, et vanemad otsustasid kolida. Olgugi, et samasse linna, ainult teise linnaossa.
60. Loen praegu mõtete ammutamiseks ühte blogi ja mulle meeldib ta mõttekäik: „mulle meeldivad väiksed lapsed ja minust saab kindlasti hea ema, kuigi ma unustan neile süüa anda ja lasen neil endal riideid valida.“
61. Ma ei mõista inimesi, kes väidavad, et ei oska süüa teha.
62. Mu vanaisa tahtis mulle nimeks panna Birgita/Brigita, kuid vanemad polnud nõus.
63. Ma ei karda kõrgust, ometigi ei meeldi mulle läbipaistvad trepid/põrandad.
64. Mulle meeldib jalutamas käia, kuid tihtipeale pean seda üksi tegema.
65. Pubekana olin ma paras diskopepu, nüüd aga kuulan muusikat seinast-seina.
66. Ma ei joo energiajooke.
67. Kui sa arvad, et ma kuidagi vaikseks jäänud, siis ma lihtsalt ootan, et sa midagi ette võtaksid.
68. Ma pole lasteaias käinud, käisin 0-klassis.
69. Ära heaks juhuks mulle liiliaid kingi, väiksena oli mul nende vastu allergia.

Latvias

Mida kõike ei jõua ära teha 1 päevaga. Eile (06.08.11) sai käidud Lätis. Ärkasime üpris vara, et võimalikult palju ära näha ehk siis kell 5:09 (nagu olin äratuseks pannud). Läksime Valga kaudu Valka ja sealt edasi Riia poole. Esimene peatus oli pisike Seda linn, mis on üpris stalinistlikus stiilis ehitistega.

50 km kaugusel Eesti piirist asub Valmiera linn, mis teeb koostööd Viljandi linnaga- peamiselt Ugala teatri ja Valmiera teatri vahel. Toimub kunstnike ja kunstinäituste, kultuurigruppide vahetamine. Linnas me suuremat peatust ei teinud, kui ma ei eksi, siis toimus seal mingisugune jalgrattavõistlus. Valmieras oli küll koobastik, mida me vaatamas käisime. Pole küll mingi üüratu suur, aga huvitav siiski.

Külastasime ka Sietiniez'e kive. Meenutab olemuselt Taevaskoda Eestis. mis asub kauni Gauja jõe ääres. Väljauhutud valge liivakivikalju on ca 15m kõrge ja 400m lai. 

Omapärane nimi on tulnud kalju sees elavate mesilaste tegevusest, kes liivakivi auklikuks on uuristanud. Kalju seintele on peamiselt igale poole graveeritud midagi, mõni isegi sõnaseletamatult veidrasse kohta, kuhu inimese käsi küll ei ulatu. Puidust trepid ja puhkealad on päris mõnusad lähemalt uurimiseks, kuid seal on ka ees võrkpiirded, et vältida kalju kahjustamist.

Huvitav linn on ka Cēsis (Võnnu), mis on Läti vanim linn, kutsutakse ka Vidzeme pärliks.  Linn asutati 1206. aasta koos vabaõhumuuseumiga. 

Asub ta siis Gauja jõe (Läti pikim jõgi) kõrgetel kallastel, kus on hea vaade ümberkaudsetele metsadele. Õllesõbrad peaksid olema kuulnud Cēsis’est. Seal tehakse Läti tuntud õlut. Õllevabrikut me küll vaatamas ei käinud, küll aga parki, lossi ja üldiselt linna tänavaid. Cēsis'e lossi varemed asuvad ilusas pargis, kus suviti üritusi peetakse. Just parajasti üks pianist häälestas klaverit, kui me pargis jalutasime. Lossi külastamine aga on tasustatud. Meile see väga pinget ei pakkunud, seega luusisime pargis ringi. Ausalt öeldes, tundus see loss kuidagi tavaline, et selle külastamise eest maksta. Peamiselt oleks selle raha eest saanud käia tornis ja sisehoovis. Muideks ühelt tänavalt sai läbi väravate sisehoovi näha.

Linna kohta ei ole midagi halba öelda, päris armsad vanad majad ja sillutatud teed. Külastajaid oli palju, seegi peaks näitama, et tasub külastada.

Linnas asub ka kuulus võidusammas "Mõõgast tõusis päike - Langenud kangelastele", kus on saanud alguse Eesti võidupüha- võit baltisaksa Landesweri ja Saksa Rauddiviisi üle.

Lätis on omapärane pakendipandisüsteem, vähemalt mina pole varem sellist näinud.

Võrreldes Eestiga, siis on seal palju rohkem tasulisi parklaid, mis on päris tüütu. Eriti käis see Cēsis’e ja Riia kohta. Kui tahta tasuta parkida (vähemalt tunniks ajaks), siis soovitaks poodide parklaid, kui just parkimise eest või trahvi eest maksta ei taha. Samas ega neid väga lihtne leida ei olegi, pidime korralikult linnas tiirutama ja üle küsima, et konflikte vältida. Looduse kohta pole midagi erilist rääkida, peamiselt nagu Eestis. Praegu dendroloogilisel lainel olles oli ka tähelepanek, et väga palju kasvas looduslikult isegi Punast tamme ja Harilik robiiniat (Eestis vaid haljasaladel). Vabandust, kipun rääkima nagu giid juba :D

Ei tea, mis eriline aeg 06.08.11 oli, aga siis toimus väga palju pulmi. Mõne vaatamisväärsuse juures oli lausa mitu pruutpaari. Mõnele jäi pikemaks ajaks silm peale, kena oli J Ei hakanud neid üle lugema, aga kokku oli vist üldse selle tripi peale vähemalt 10 pulma.

Autoga ringi reisides oli päris hea kuulata vahelduseks ka kohalikku raadiot Skonto, Eestiga võrreldes on see muusika suhtes sarnane vist Raadio 3-mega.

Rääkides liikluskultuurist, siis see väga ei erine Eesti omast. Kuigi jah tuleb öelda, et kolmerealine oli kaherealisel teel üpris tavaliseks muutumas. Lv kohta võib öelda, et nad on liiklemisel viisakad. Kui anda neile teed, siis tänavad nad suunatuledega- paremale ja vasakule (Eestis midagi sarnast aga ohutuledega). Liiklusmärke Lätis aga jagub, kohati ajab see silma kirjuks. Kui Eestis on peatee peamiselt märgitud kõrvalteedele „anna teed“ märgid, siis siin ei ole kahju igale poole püstitada peatee märki. Ka raudteesid on siin päris palju, eriti seda just tagasiteel Eestisse.

Sigulda on selline väike linnake Gauja rahvuspargis, mis asub ca 50 km kaugusel Riiast. Koiva jõe ürgoru kaldal asuvad keskaegsed lossivaremed, kõiki kahjuks külastada ei saanud, sest nii mõneski toimus pulmapidu. Käisime vaid Sigulda Uus lossis. Ajaloodust üldiselt nii palju, et Sigulda maakonda iseloomustab suveniir "Kepp", mis on populaarne olnud juba 200 aastat. „Vidzame Šveitsi“ mägedel ja radadel pakuti jalutamisel toeks jalutuskeppe.  2007. aastal avati selle auks ka Keppide park, kus asub ka Keila linna jalutuskepp (teadmiseks, et Keila on nende sõpruslinn). Neid jalutuskeppe on seal pargis ikka hulga. Lisaks sellele müüakse neid igas suveniiri müügukohas- ilusaid värvilisi, nii suuri kui ka väikeseid. Traditsiooniliselt tehakse Siguldas jalutuskepid sarapuust, kadakast, paakspuust, pajust, toomingast. 

Siguldas (Poruka iela 4) asub ka 1969. aastal avatud Balti ainus köisraudtee. Seal saab aastaringselt sõita, isegi puhkepäevadel. Sissepääsumaks ühes suunas on täiskasvanule 2,50 latti. Üllatuseks oli seal väga palju eestlasi, mis tegi tuju päris lõbusaks. Ühe sõnul oli köisraudteel olnud mingisugune avarii, mille pärast olid reisijad olnud keset raudteed lõksus üle 2 tunni. Teadmiseks, et sõit edasi-tagasi kestab ca 30 minutit. Kuna rahvast oli palju, siis loobusime sellest sõidust. Oleksime pidanud vähemalt ootama 2 tundi, et saada 30 minutiks köisraudteele (vagunisse mahtub ca 10 inimest). Kui aus olla, siis väga ei näinud sellel ka mõtet, sest seal tundus olema, et mingisugust vaateelamust küll ei saa, sest köisraudtee all olid puud.

Pärast läks ka kõht tühjaks ja otsustasime pitsat sööma minna, La pizza yeloce’s (Rigas iela 45, Valmiera). Kõik oli läti keeles nagu arvata oli. Küsisime populaarsema pitsa, milleks oli Rustica. Tellisime 2, kuigi ausalt öeldes saime ühestki kõhu täis, pitsa ise oli 30cm diameetriga. Ütleks veel nii palju, et teenindus oli hea, sest me ei pidanud kaua ootama ja nägime oma pitsa valmimist laivis. Maitsev oli, pitsa koosnes rohkest juustust, peekonist, hapukurgist, sibulast. Teise pitsa saime karbiga kaasa. Kui lahkuma hakkasime, siis tuli sinna teisigi eestlasi, kes ei osanud samuti kohalikku keelt. Nad tahtsid suure kamba peale võtta ühe pitsa- vaevalt neile kõigile sellest oleks jagunud. Numbritest rääkides maksis meie pitsa 3.90 latti (5.50 €).

Riia lähistel asub linn nimega Salaspils, kus me pikemalt peatusime. Linna lähistel on peetud palju lahinguid- I MS ajal kasutati seal mürkgaase. II MS ajal aga oli Salaspilsis raudtee lähistel sakslaste rajatus kontsentratsioonilaager ehk surmalaager (originaalis Polizeigegfängnis und Arbeitserziehungslager), kus praegu asub memoriaalkompleks. Seal hävitati sõna otseses tähenduses ebainimlikult ca 12 000 inimest. Sealsamas asus ka laste koonduslaager, kus võeti lastelt verd vereülekannete tegemiseks. „Nazi doctors“ viisid läbi inimkatseid, mille läbi suri enamus laagi lapsi. Inimkatsed olevat tehtud tuimestuseta. Kõik see, mis selle kohta lugenud olen ja kuulnud kohapeal on lihtsalt nii õõvastav, et tekib suur raev selliste inimeste vastu, kes süüdlased on. Parem jätan oma emotsioonid siin ütlemata. Memoriaalhoones seisab tekst:

The Salaspils Memorial- a remembrance place of fascist victims. Here, not far from a little town Salaspils, a concentration camp was situated from October 1941 till October 1944. Thousands of people from the occupied Latvia, the USSR and many European countries were imprisoned there in 39 barracks. The principal function of the Salaspils concentration camp was transportation of the imprisoned to the larger camps of the Trird Reich.

The prisoners of the camp were employed in pear marshes, aerodromes, in road building and other hard labour jobs.

The camp regime was exclusively strict.

Jätkaks siinkohal parema teemaga. Käisime enne tagasisõitu Riias. 1979-1986. aastatel ehitatud Riia raadio- ja teletorn on 368,5m kõrge, mis on ka Baltimaade kõrgeim ehitis (kusjuures Eiffeli torn on vaid 324m kõrge ja Tallinna teletorn 314m). 97m kõrgusel asub esimene platvorm (kiirliftiga 49 sekundiga) ja restoran "Veja Roza", kus avaneb vaade Riia vanalinnale. Torni me ei külastanud, sest ees oli märk, et sissesõit on keelatud ja muu info selle kohta puudus. Üldse asub ta päris halvasti ligipääsetaval kohal, kui ma ei eksi siis Zaķusala saarel, kuhu saab vaid silla kaudu. Üldse oli selle ümbrus kuidagi kasimatu, et ei kutsunud üldse sellega tutvuma. Tallinna teletorn on igatahes ilusam. Võib olla arhitektuurselt on Riia oma põnevam.

Tähelepanu pälvis Riias veel Läti Teaduste Akadeemia hoone "stalinistlik pilvelõhkuja“ , mis on rajatud 1953-1956. aastatel ja on 108m kõrge.
 

Eelmine päev sai vahetatud mõned eurod lattideks, seega „pidime“ midagi ka ostma. Ei saa ju käia Lätis, et ei osta vähemalt korra saldējums’i. Minu valikuks osutus õuna-kaneeli jäätis, mis meenutas oma maitselt ahjuõuna kooki :D Proovimise mõttes sai koju varutud ka erinevad õlled. Eks siis lähipäevil pärast sauna saab neidki degusteerida.

Kokku sõitsime ca 700km. Kell oli 0:58, kui koju jõudsime. Olin päris väsinud- kui pea patja puutus, kohe ka magasin.

Kes ütles, et elu on kerge?

Eeem...suvi? Puhkus? Not for me :/ Juuli keskel sain natukeseks kooliga ühele poole, augustis jälle. Juulis kogusin staffi herbaariumi jaoks, et saaksin augusti lõpuks selle JUBEDUSE ära esitada. Vahepeal viskas küll korralikult sassi, sest kuidagi ei tahtnud need lehed võrsetega oma loomulikku värvitooni säilitada, st. läksid pruuniks/mustaks. See lihtsalt ajab nii vihaseks, vabandused mu raevu pärast- õnneks said kannatada vaid ajalehed ja mu ajurakud. Lisaks sellele sain veel võrsete varumisega mingisuguse taimemahlaga põletada, ei ole just eriti tore eks. Kartsin alguses üldse, et äkki nahavähk (UV-indeks oli sellel ajal päris kõrge)- no jah ega ma ju kipun üle mõtlema ka asju (halb omadus). Õnneks polnud ka tuuleohatis (nagu vanemad arvasid). Perearst määras salvi ja asi paraneb....pulmadeni ;) Praeguse seisuga on herbaariumiga päris okei...ptui, ptui, ptui. Käisin täna herbaariumi jaoks asju vaatamas (paberit, kiletaskuid ja mappi)- päris korralikult läheb asi ikka maksma, vähemalt praeguse seisuga. Lähengi augusti lõpus Tartu neid ostma (loodetavasti on seal kõik vajalik olemas). Täna rääkisin augustist ka Kairiga, kes pidavat kooli minema juba 22.08 ja kuna tal varsti sünna, siis tegi ettepaneku seda tähistada. Ta siis selleks ajaks Maasika’vanune ehk 21. Ajab siis rahva kokku ja PIDUTSEMA. Loodetavasti on selleks ajaks meie räpakas naaber ka lännu. Loodetavasti saan enne kooli puhata- oligi mõte minna Saaremaale vs Lätti vs mere äärde, et võtta suvest viimast. Nojah, mis suvest enam ikka rääkida- täna oli NII külm väljas, tundub, et bye bye lühkarid :/.

Olen viimasel ajal näinud tänaval (Põltsus) liikumas imelikke poisse. Ühel õhtul oli ühel neist must rätt silmini ees, nagu ei tundunud see imelik, kohati isegi hirmuäratav. Mingi kuu aega on meie tänaval sõitnud rollerid üle 3-me tänava (2 neist stop- märgiga, 1 anna teed märgiga) nii, et ei võta kiirust üldsegi vähemaks ja seda just hilisõhtul (pimedas). Täitsa segased ütleks ma, loodetavasti pole ma ainuke, kes nii arvab. Ega need märgid siis naljapärast pole, endalgi päris ebamugav neid tänavaid ületada, suht hiilid autoga enne. Isa rääkis täna, et politsei sõnul pidid need olema bensiininuusutajad (nagu WTF täiega, mis küll toimub siin linnas L ?!?!?!). Arvatavasti sobib neile ka liimi nuusutamine :S. Neil ongi mingisugune gäng (umbes 14, 15, 16- aastased)- riietuvad sarnaselt ja toimuvad mingisugused kogunemised (mis ei ole just väga kaugel mu majast). Emps teadis veel rääkida, et üks neist varastas poest botased ja mängurelva. Päris jube, milliseks siin kõik muutunud on selle 2 aastaga, mis ma Tartus olen olnud. Nii nad siis igal õhtul "kihutavad oma rolleriga- pilves ja adrenaliin põhjas. Tahavad vist surma saada :/ Keegi on nende kohta tehtud avalduse, aga politsei pole neid kätte saanud, sest selleks ajaks on nad alati minema saanud. Loodetavasti ei põhjusta nad viga kõrvalisele isikule (ma ka kaasaarvatud) nagu tavaliselt liiklusõnnetuste puhul kipub olema :/

Igasuguseid meil ka leidub. Näiteks täna tulin kesklinnast üle Saunaka ja seal hüppas mu ette üks tüüp, kes ütles “Tsau!“ Mul polnud/pole aimugi, kes to oli, seega kõndisin tähelepanu pööramata edasi, mispeale ta ütles, et Põltsamaa neiud on ikka nii ülbed. Lisaks sellele järgnes veel...ouu, ouu, lülita oma suunatuli välja. Ma pole ülbe, aga purjus tolgusele ma vastama ei hakka...vabandust, kui nüüd pettusid.

II ja III prax

05.07.11

Nonii- nagu Eku tavaliselt öelda tavatseb. Käsil siis II prax (üldmetsakasvatus). Seekord siis läksin Ekuga, tema ka mu toakaaslane. Praxist endast lühidalt, et Onu Raivo Jutupliiats (me hüüdnimi siis õppejõule) on lahe nagu alati. Kui tavaliselt tudengid väidavad, et loengud on igavad ja nendes käimine on vaid ajaraisk, siis tema loengu kohta seda öelda ei saa. Ta lihtsalt on nii omaala fanatt, et lase aga olla. Samas ei muutu tema sõnakasutus hiina keeleks, vaid piirdub meie säästmiseks lihtlabaste sünnipäraselt omase eesti keelega :D. Praegu öeldes on ta üks vähestest, kelle kohta võib öelda, et ta on HEA õppejõud (hoolimata tüütutest ja kohati keerulistest kontrolltöödest). Seekordki on päris korralikult juba jõutud konspekteerida – mis teha, kui selle peab arvestuse saamiseks ette näitama. Eku aga vihikut kaasa ei võtnud, seega kirjutas ta pärast mu omast ümber. Ei noo tore, ma isegi teen kirjavigu käsitsi kirjutamisel (shame)- siiDResoo (ee..pigem nagu siirdesoo või mis). Sellel ajal, kui ta kirjutas, kasutasid meie wc-d (mitte, et me vastu oleks) teise kursuse neiud ja üks noormees. Neiud olid ikka päris korralikult ennast lampi joonud (ei olnud kuigi ilus vaatepilt). Koperdas veel pliidi otsa ja ütles tollele: „Ouu I’m sorry!“ Haha üldse ei ajanud naerma selline asi. Sai veits nendega juttu aetud. Kuna Eku sai ka peagi oma tööga valmis, siis otsustasime ka rahva sekka minna- ikkagi esmaspäev (Järvselja mõistes sama, mis muidu teistel reede või nii:D). Õige mõte oli ka vist. Algselt olime GINi peal (kuigi pole väga mu maitse enam), hiljem läks õlle jaotamisele ja sellest keeldumise korral oleks lõppenud peaaegu sunniviisilise jootmisega. No ma siis respekti suhtes võtsin ka mõned lonksud. Eilsest ööst võib mind ka nimetada vist peaaegu suitsetajaks- hehee, mitte et ma oleks suitsetanud aga lihtsalt mu ümber olid kõik, kes suitsetasid. Mu ees Romka, siis kõrval üks tundmatu metsanduse (vist) noormees ja 2 kursaõde. Vahepeal tundus, et õhk, mida hingan, pole enam üldse hapnik, vaid midagi muu. Õnneks see kõik mind väga ei häirinud, kuigi vahepeal tundus küll, et oleks vaja väike tiir teha nendest kaugemal, et mu joodu üles ei tuleks. Algselt olime oma kursusega, aga vaikselt imbus meie sekka ka metsanduse omi. Üks oli eriti aktiivne ja vääääga purjus. Käsi käis päris tihti minu ümber ja siis jälle õllepurgi ümber- igatahes ei midagi tavatut (ära loe igapäevast!). Miskipärast ootas ta, et temalt midagi küsiksin, mul oli sellepeale, et nagu whaat? mida ma peaksin küll küsima- elus esimest korda näen inimest, täielikult tundmatu mu jaoks (siiani, õnneks vist). No igatahes küsimust ta ei saanud, ta oli nkn liiga purjus selle jaoks:D Põhimõtteliselt lõppes tema pidu sellega, et ta otsustas oma söödud õhtusööki ka meile näidata- thänk gaad, et see kõik minu peale ei maandunud. Nagu eriti vihale ei aja selline asi (eriti mu kursaõde), et kui juua ei oska, siis ei maksa ka juua!!! Ja mu mõttelõnga peatasid praegu need samad noormehed, kes öösel meiega seltsida üritasid. Tulid vist oma praxist. Nii okei jäid ellu praegu:D Jätkan, siis kuskilt edasi. Ahjaa P lubas mulle enne vitsa anda (kuskil kella 23 aeg)- et kui ma magama ei lähe, siis toob mulle vitsa. Ütlesin, et too, soovitasin veel Betula nana’t :D. Sinna paika see ka jäi. Mõnikord ta mängib nagu mingit issit (hehee ta on minust üle poole aasta noorem). Igatahes õhtu/öö oli järjekordselt siin mõnus. Magama hakkasime sättima kuskil 4:15, peaks mainima, et äratuseks panin 7:32, sest 8:30 pidime praxiks valmis olema.

Praegusel ajal on Järvseljal KOHUTAVALT palju väikeseid konnasid- iga sammuga tabad sa neist vähemalt kahte (seega soovitus, et kui võimalik, ära vaata maha!!).

Seekordki aitasin Ekul herbaariumi täiendada. Elunali ikka, kui labidat pole käepärast, siis sobib ka toaharja juurde käiv kühvel. Minul siis käes sinine prügikott ja temal see kühvel- milline võrratu vaatepilt :D (nagu läheks kedagi maha koksama). 

06.07.11

Teisipäevast rääkides oli prax nagu ikka, kuigi päris palav hakkas, pärast oli nii hüvää dušši all käia (isegi, kui arvestada asjaolu, et siin on rauarikas vesi :/ ).

Seekord siis õhtu rahulikum- saun ja järv ning hubane seltskond. Saunatajad hüppasid pärast kuuma leili järve, hullemad hüpekad:D Oskaks ka ujuda:/ aga no, kui ei oska, siis ei oska- pole piisavalt motivatsiooni ka õppimiseks.

Nagu iga kord (ma vist ei liialda praegu), ei suutnud mu tähelepanuta olla ka P täna, kes miskipärast pidi iga möödamineku korral mulle nn pai tegema. Enne vette hüpet tuli koos parmuga, et talle nagu karjapoiss kõrs külge panna ja minema lennutada. Aga no oh ei feilerit- ei õnnestunud. Mõni võib nüüd selle P äramärkimise/-te peale mõelda, et meil mingi teema, aga võib rahuliku südamega väita, et ei ole. Me lihtsalt saame hästi läbi, kusjuures olen alati poistega/noormestega paremini läbi saanud, kui tüdrukute/neidudega. Vast on see tingitud viimaste komme bitchi panna (ma ei ole küll ingel, aga nii kahepalgeline ja omakasupüüdlik ma ka pole- kuigi peab ütlema, et mõnikord peab ka selline olema- siis ei istuta sulle pähe). Õnneks võin öelda, et mu elus on piisavalt (mitte, et ma rohkematele kätt ette paneks) sõbrannasid, kes viimasena kirjeldatud kriteeriumitele ei vasta. Vot nii!!:D

Õhtust edasi rääkides (õigem oleks kirjutada*), läksime pärast seltskonna saunatamist ja ujumist uuesti majade (nagu kursaõde ütleb- GETODE) juurde. Istusime veidike köögis ja siis suundusime oma tuppa. Vaatasin veel dendroloogia ladina keelseid nimesid, Eku käis suitsetamas. Seekord läksime päris vara magama (võrreldes esmaspäevasega).

Hommik algas nagu teisedki päevad kell 8:30, seekord oli plaanis autodega jalutamine (nagu õppejõud seda meile sõnastas). Sain Eku autoga, meiega liitusid veel 2 kursaõde. Käisime mitu ala läbi. Ei hakka vast väga täpsemalt kirjeldama, kipuks vist teile liialt igavaks. Kuigi ei saa öelda, et see päev igav oleks olnud, lihtsalt vaimne väsimus on suur. Selline infotulv on meid (vähemalt mind küll) viimase 2 päevaga tabanud, et ei jaksa väga enam. Täna saigi üldmetsakasvatus läbi, pean veel konspekti sügisel talle viima (ei saanud veel ära anda, sest mu taimestuse praxi materjal on samas vihikus- eksam tulekul). Meelde tuli see, et õppejõud rääkis loo ühest eelmisest sarnasest autoretkest (ju ta siis mugav- räägib ja teeb pmt iga aasta sama). Paljud olevat olnud rahabossid ja autojuhid, et väikse (max 20nene seltskond) grupipeale oli 16 autot + tema enda auto. Liginesid siis nad ühele kahekorruselisele korterelamule ja järsku oh imet, mingi vanem meesterahvas tee ääres kätega vehkimas ning kinni pidamas. Õppejõud pidas siis kinni ja küsis mis mureks. Mees öelnud, et viina tahaks. Õppejõud oli, et mis asja. Mees vastanud, et no pulmarong ju:D Hehee kõigest õppematk!! Ma ei tea, see võib olla ei tundu teile kuigi naljakas, aga meile küll sellel hetkel, kui ta seda rääkis. Lisaks sellele olid tal veelgi teised omamoodi naljad, näiteks ütles, et täna me teeme pika jalutuskäidu- no nii umbes 22 km (jajah no muidugi :D). Või siis, kuuse kooreüraski edasi saatmisel ütles, et ärge võtke jah kätte, see tungib ka teisse. Rabas nägime veel mega suurt parmu, mille peale ütles, et ühel tüdrukul (iga jutt käis tüdruku kohta) viis poole sääre minema. Soovitas soojalt näsiniine ja ussilaka teed (teadmiseks, et need tegelikult mürgised). Lisaks soovitas kärarikastele naabritele metsa alt teatud seeni ja taimi korjata, et need teevad rahulikumaks-ei häiriks meid öösel oma muusikaga enam. Need, siis olid säravamad naljad, mis praegu meelde tulid.

Pärast lõunasööki läks ka Eku ära, kuigi oli arvanud alguses, et jääb ikkagi pikemaks ajaks, vähemalt homseni. Kahjuks talle tänane ilm (pilvine) ei sobinud päevitamiseks ja ujumiseks, siis tõmbas ta leebet:/ Mina aga vahetasin tuba (kolisin kõrvaltuppa), sest minu juurde pidid tulema 2 võõrast neiut. Hehe, mitte et ma kardaks neid või midagi, aga kuna toa peale on üks võti, siis oleks mul lihtsam jagada võtit oma kursaõdedega. Viskasin sähmelt oma asjad teise tuppa ümber ja läksime dendrosse (algas kell 13:00 jahilossi juures). Ootasime päris hea mitu minutit õppejõudu- prrrr ta on lihtsalt mulle nii vastunäidustatud (ei tea, miskisuguse sisetunde alusel vist). Korralik pabin on ikka veel sees sellest ainest. Kohe alguses ta taimedele ei hakanud keskenduma, vaid läksime jahilossi, kus ta rääkis selle ja üldiselt Järvselja ajaloost. Olen tegelikult seal käinud (tundus, et ma ainukesena vaid), onu sünnipäeval, seega ei midagi huvitavat enam. Pärast läksime selle aeda, kus ta küsis juba taimi, meie õnneks ta karm polnud (lubas pikemalt mõelda ja mitte vastata). Mõni neiu läks nii pabinasse, et ei tundnud isegi Quercus roburit (H. tamm) ära, küll ta pakkus paakspuud, siis jällegi hobukastanit (aga anname andeks, sest ega ma ka tõesti mõningaid ära ei tundnud- vägagi erinevad koolis õpitud kuivatatud lehtedest, lisaks sellele pole enne neid puidki näinud). Tänase praxi lõpuks hakkas päris kõvasti sadama (mul polnud ei keepi ega jopet kaasas), sain vahepeal olla puu, siis jällegi kursaõe vihmavarju all. Õppejõud tahtis teha kauem, kuid õhtusöök tikkus peale. Väga hea ka, et läbi sai- mu teksad ja pusa siiani vihmast märjad, hea et kummarid jalas olid. Pärast sööki suundusin natukeseks kööki teiste juurde ja siis tuppa, et puhata ja blogi täiendada. Vabandust väga, kui teile see nii pikk tundub ja kuidagi ei jõua edasi lugeda, siis ma tõesti andestan. Nujah juhul, kui mõne lugemine ei piirdunud juba esimese kahe reaga :D Ma tõesti ei tahaks neid kuidagi tükeldama hakata (kuigi pausidena on kirjutuskuupäevad). Kahjuks pole mu läpakasse wifi jõudnud ja ma ei saa seda kohe üles riputada. Seega iga ühe oma valik- loe või ära loe.

07.07.11

Denfro prax läbitud üle kivide ja kändude. Ei taha tegelikult sellest enam midagi rääkida, liiga ränk oli. Päeval hakkas mul peavalu, katsu sa siis ajutööd nii veel teha:/ Mul polnud meeles ka, et olin selleks puhuks abivahendi eelmine kord juba kaasa võtnud (üldiselt olen ravimite osas roheline st. miinimum kasutaja). THANK GOD, et see piin sai läbi täna (neljapäeval), mitte reedel nagu ta tegelikult pidi. Õppejõud oli väsinud rääkimisest ja otsustas tänasele päevale joone alla tõmmata. Nagu vähe ei toonud see kõigile naeratuse näkku:D Sõime ära ja asusime kohe asju kokku pakkima, et võimalikult kiiresti sealt minema saada (mitte, et koht halb oleks aga kuidagi sunniviisiline olek pole ka päris see). Õhtupoole hakkas mu pea veel hullemini valutama, vist sellest pingest ja kuumusest. Sain kursaõega Jõgevale, sealt edasi vanematega koju. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui piin mul koduteel oli- hoidsin pea käte vahel ja silmi kinni, et kuidagi halba enesetunnet leevendada- kusjuures veidike aitas. Mmmm täna sai sauna, lihtsalt ülisuper!! Vabandust mu laiskuse pärast, aga ma ei ole tõesti viitsinud veel asjugi lahti pakkida, eks homme jõuab. Nüüd ma siis vaatan akvaariumist kalu ja puhkan närve ning aju. Homsest tuleb vist taimestuse eksami konspekti lugema hakata- esmaspäeval ikkagi eksam (pidi päris sisukas teine olema).

Järvselja II prax 04-08.07.11 (tegelikult kuni 07.07.11)

I prax

Teeks siis väikse kokkuvõtte ka Järvselja praxi kohta (20-22.06.11) . Kohale läksin Liisa ja Meritiga. Kirjutasime end majja sisse ja läksime pärast seda söögimaja juurde, kus pidi algama esimene praxi päev. Me polnud veel kohale jõudnud, kui Mihkel-M hõikas: „Olete meie grupis?“ Ma muidugi, et JAH (kuigi peab tõdema, et me ei saanud arugi, mis grupp, milleks grupp...). Tegemist oli ca 15 liikmelise grupiga, mida juhendas üks noor (võrreldes teiste juhendajatega) õpetaja/õppejõud. Meil väga vedas, et ta meile sattus. Teised juhendajad olid kohutavalt igavad ja liialt palju küsivad. Meie oma andis rohkem informatsiooni ja ei küsinud küsimusi, millele oleks järgnenud vähemalt 5min pikkune paus. Kaustikusse sai korralikult kirjutatud, sest taimi oli kokku ca 150 (kõik tuli pähe õppida). Esimesel päeval ei viitsinud neid küll õppima hakata, meelde jäi see, mis ringkäigu ajal silma jäi. Õhtuks läks L ära, ta vennal oli sel päeval lõpetamine. Veidike küll käisime tsekkimas söökla peal neid taimi (pigem sildistamas). Vaatasime, et hilja juba ja vihmapilved väljas, seega mõtlesime sealt vehkat teha- mitte märjaks saada, suhkrust nagu oleme;). Aga looda sa, poole tee peal hakkas korralikult padukat sadama, jäime mitu korda puude alla varju- lootes, et nüüd jääb vaiksemaks. Vahepeal liitus meiega ka kursavend (miskipärast paljajalu)- ta pidi jookstes ikka korralikult käna käima, ma jällegi ei suutnud sellepärast kuidagi naeru tagasi hoida- katsu sa siis nii joosta :D Kui majja jõudsime, siis mõne minuti pärast oli vihmasadu läbi ja päike paistis- vähe ei olnud kilplase tunne.

Õhtul istusime Meritiga majade vahel lõkke ääres koos kolme kursaõega, veits igav oli seda lõket vaadata. Õnneks tuli Romka ja küsis, et miks me siin passime- tulge parem alla sauna juurde, kuhu me ka läksime (ma ja Merit, teised jäid lõkkel vorsti kuumutama). Alguses polnud sealgi väga palju inimesi, sest suuremosa rahvast oli ennast tillikesse sauna mahutanud. Õnneks pärast seda, kui kursavend muusika organiseeris, ilmus meie seltsi teisigi. Lõpuks läks niiskel palgil istudes päris kitsaks. Te lihtsalt ei kujuta ette (ok vb kujutate ka), kui palju sääski sellel õhtul oli. Käisime lausa 2X sääsetõrjevahendiga üle pihustamas (soovitan Diffusil’i ;) ). Hilisõhtul lõkke ääres istudes läks päris soojaks, õnneks nii palju sääsed enam ei tüüdanud. Kuigi mu kõrval istuv Priit otsustas küll end OFF’iga(vist) üle pihustada. Ma ei mainiks seda, kui sellele poleks järgnenud sääsetõrjevahendiga “suu värskendamine“. Nimelt Priit suunas vahendi mu poole parasjagu ajal, mil ma rääkisin, väkkkk kui kibe maitse:S (ei soovita:D). Muidu õhtu oli päris huvitav. Vastas istusid 3 kursavenda, kes kirusid ühe elu, Priidu kõrval istus Heiki, kes imestusväärselt jutustas (te lihtsalt oleksite sama üllatunud, kui mina- teades, kui vaikne ta koolis on). Pidin vahepeal kursavenda rahustama, et teine liiga pöördesse ei läheks. Eriti veel pisiasi, et istusin ühele neist väga lähedal. Asi kiskus vägagi kitsaks, ühel pool Priit ja teisel Merit, mina siis nende keskel, ei saanud käsigi väga liigutada:D- nemad aga küll. Poleks tahtnud niipea hambaarsti juurde minna mõne mehe hooletu käeliigutuse pärast. Aga samas oli sellel ka hea külg- küljed soojas, kursaõde mossitaski, et tal üks külg külm. Öösel jäi rahvast vähesemaks, läksid vist magama. Meil veel und polnud ja ostustasime jääda ja seltskonda nautida. Mihkel-M tuli ka meiega juttu ajama, lõpuks istusime tema jope all (no mis teha, selg hakkas külmetama) nagu kaksikud. Kuskil 2 aeg otsustasime magama sättida (rohkem nagu Mihkel-M ettepanekul). Enne minekut üllatus Mihkel-M, et me Meritiga vaid kahekesi toas ööbime (tuba mahutab voodite kohaselt vähemalt 5te inimest) ja tegi Siimule ettepaneku, et tulevad meie tuppa (nende tuba oli söögimaja II korrusel ja kaugemal), aga miskipärast jäi see vaid mõtteks. Hehe saimegi toas laiutada;)- mina ühe inimese voodis ja Merit nari II korrusel.  Ahjaa olime unustanud ka ahju kütta (toanaabrid olid seda juba päeval teinud), kuigi pean tõdema, et mul küll külm polnud, Merit puges samas aga pusadega voodisse:D. Enne seda, kui magama saime minna, siis toakaaslane märkas oma voodi juures ämblikku (nagu ma teada sain, siis tal foobia). Parajasti tuli Heiki Arnot otsima ja astus meie juurest läbi- sellest sai üle poole tunnine jant mingi väikse ämbliku pärast, lisaks pidi mõni mees vahepeal voodisse magama jääma :D, kuid toakaaslane ajas ta minema. Kell oli üpris palju, kui magama saime, vist 2:45- äratuse panin kella 7-ks, sest hommikusöök oli kell 8. Deem, alles hommikul tuli meelde, et hommikusööki ei pakutagi :/- oleks saanud ju tund aega kauem magada. Tegelikult mida seal ikka kurta, saimegi rahulikumalt võtta (süüa, pesus käia ja Eku netti nautida). Teisel päeval olime targemad ja kütsime  ahju. Lausa 2X korda (esimene kord pidime praxi pärast ahju lahti jätma-seega ei mingit tolku, II kord vedasin ahju korralikult täis). Sellel õhtul õppisime ja läksime "varem" magama, et hommikul võimalikult kiiresti ära vastata. JEEE saime tehtud selle:D Ma pean ära mainima ka selle (jah Merit ma ei saanud sellest veel üle:DDD), kuidas Merit vastamise ajal ütles põldohaka kohta põdrakanep ja angervaksa pidas naadi sarnaseks- vabandust, enam ei tee- SAIN ÜLE;) Aga see oli ikka PÄEV NAEL- suu korralikult kõrvadeni;)

Põldohakas

Põdrakanep

 

 

 

 

 

 

Viimasel hommikul tahtis Eku mind vist rooli panna:

Eku: Kellel load on?

Merit: Mul ei ole.

 Ma: Minul on!

Eku: Sõita tahad?

Ma: Ei!

Eku: Koju tahad?

Ma: Jah!

Õnneks lõppes vaid sellega ja Eku läks ise rooli. Ma väga ei kipuks võõra auto rooli. Eku korjas veidike herbaariumi jaoks taimi, ma aitasin neid ajalehe vahele paigutada, kuni ta asju kokku pakkis. Lihtsalt ei usu, kui ettenägelik ta oli (kõik vajalik oli olemas- kujutate ette isegi võileivagrill oli kaasas:D).

Tartus käisin veel majutaja juures ära, et lepinguliselt netiühendus katkestada- hehe ta oli juba seda teinud(saatsin eelmine õhtu meili talle) ja minu kasuks. Põltsu hakkasime minema 19:30 (sain õnneks sõpradega), deem kuidas aeg ikka lendab, ei saanud sõbragi näha - It makes me so sad!:((

Ütleks, siis seda ka, et meid filmiti jälle- mingisuguse Järvselja tutvustava video jaoks vist.

Eilsest rääkides, käisime Läänemaal ja jupiti Harjumaal. Supermõnus õhtu oli!

Pealkiri pealkirjaks, tekst on põhiline!

No nii, olen nüüd taas Tartus. Täpsemalt väheseks ajaks, sest homme juba Järvseljal. Räägiks siis veidike ka sellest nädalast. Nimelt siis neljapäevast ja reedest, kui toimus DP esitlus, retsenseerimine. Algas see möll hommikul kella 9sast ja kestis vähemalt 17ni välja. Õnneks olid vahepeal ka lõunapausid, neist enim ära märkida annab neljapäevane, kui tegime koolis (rõhutan veelkord koolis) GRILLI.

ei hakanud teisi pilte lisama, liiga palju läheks nende avaldamine 

maksma:DDD)

No tõesti paljud jälle saavad öelda, et on seda just koolis teinud (hahaa egolaks või mis eks;) ). Igatahes läks meil DPga üpris hästi, sain vähemalt sellega ühele poole. Lisaks sellele vehkisin neljapäeva õhtul (pärast kella 23me) sketche teha, et saaks maastikuehituse hinde kätte. Sellel päeval oli mul sketchbook'is vaevalt 23 olemas, mis tähendab, et ülejäänud tegin ära oma 2 tunniga. See oli ikka päris julm, lõpus ei osanud midagi juurde lisada. Eriti huvitav oli see, et mu joonistustest oli suurem osa prügikastid, ju siis oli lihtne joonistada ja üldse üllatav, kui palju erinevaid Tartu linnas neid leidub. Lisaks mõne pildi ka siia, aga jätsin sketchbook'i koju:/ Aga, mis sest ikka, pole ju mingid meistriteosed, et peaks neid eksponeerima. Andsin siis reedel need 50 sketchi Piiterile, kes omakorda vaatas need vist tunni ajaga ära ja tagastas. Tore oli küll kiiresti tema arvamus teada saada (positiivne), kuid samas veits mannetu, sest mu hull rapsimine selle töö kallal võttis hindamiseks aega vaid vaevu tund aega:/ Egas midagi. Reedel oli ikka superluks päev, nalja sai ikka korralikult:D Ilmas ikka leidub selliseid inimesi, kes mõtlemata midagi tabavat öelda oskavad. Näiteks: "ära suumi nii palju", " minu ajal oli siin veel..." (dah ise veits noorem, kui mina:D), "linn ei asu siit väga kaugel" (objekt ise asubki linnas), "issand ta räägib nagu lasteaiakasvataja", "vaata ta näeb välja nagu nirk"....jne, neid ikka tuli küll ja küll. Lisaks sellele pidi L varem ära minema (rong ei käi ju meie soovide kohaselt) ja ta nii väga tahtis plaanid enne ära voltida. Nii palju sellest voltimisest:D Nimelt vusserdas ta ühe valmis... see aga ei mahtunud kaante vahele. Võtsime siis seekord järgmise ette, sellel aga ei jätkunud ruumi augustamiseks. Igatahes alles neljas tuli täitsa okei. Teised pidime uuesti voltima. Lõpuks tuli Piiter lagedale juhistega (ei ole üldse naljakas), kuidas oleks õige voltida. Njh, mis seal ikka, ma ei saanudki neid õigesti volditud, loodetavasti ei hakka ta väga vinguma. Kui L oli ära läinud, siis maandus tema kohale P, kes miskipärast otsustas mu närvikava proovile panna. Õnneks olen ma juba sellega omajagu harjunud, kuidas ta tähelepanu saamiseks (muud seletust ma anda kahjuks ei oska:)) mind kiusab. Lisaks suutis ta mu läpakal neti ka ära kaotada (haha, ei tglt vist oli kooli wifil mingi kammajaa lahti). Nüüd ma mõistan, miks poisid alati taga pingis istuvad (vihje keskkoolile)- seal on alati LÕBUS. Nii palju siis sellest koolist. Reedel sain kursaõega koju, kohutav milline liiklus oli:/

Mõtlesin, et võiks õhtul (reedel) baikima minna, kuid ilm oli sellele mittevastav ja pidin plaani maha matma. Laupäeval käisime Vastseliinas. Sain omale väga armsad retuusid, Tartust sain kinkekaartide eest ka suveks jalanõud (olen igatahes rahul). Õhtul oli saun (nagu ikka laupäeviti), ka siis ei saanud baikima minna, sest sõps oli sellel ajal sünnal. Täna mässasin veidike aias (pole pmt lillegi seal liigutanud). Olen tõesti nagu külaline kodus:/, millest on omajagu kahju ka. Käin küll nädalavahetuseti kodus, aga kunagi pole aega seal pikemalt midagi asjalikku teha. Täna istutasin lilli (vihma tibutas samal ajal) ja sõin maasikaid (mmm isegi mõni metsmaasikas oli sattunud vaarikasse kasvama, see oli nii HÜVÄ). 

Räägiks siis ka sellest, kuidas ma üldse Tartusse sain. See oli ikka korralikult erinev sellest, kui tavaliselt. Alguses otsustati, et vend toob mu ära, kuid välja minnes märgati, et ka mu naaber on minemas ja mind sokutati nendega. Tegelikult pole selles midagi ebatavalist, olen ennegi temaga käinud. Aga seekord, OH imet...hoopiski roolis üks neiu ja vahtralehtedega (ei tundnud alguses kuidagi ebaturvaliselt, olen ju isegi veel esmase juhiloaga). Kui hakkasime esimese ristmikuni jõudma (no mõnisada meetrit eemal lähtekohast), siis naaber ütles juhile, et nüüd pead siin stopi tegema. Okei, mis seal ikka eks. Käisime veel läbi ta venna töö juurest (ma ootasin autos). Väga kaua ei pidanud ootama, õnneks:D. Asusime uuesti teele ja jällegi järgmise ristmiku juures (anna teed märgiga) ütles, et pead nüüd siin teed andma. Nii väga tubli, andis teed. Aga noo TOHOHH see kohapealt minek oli ikka päris hirmuäratav (praegu küll naljakas). Nagu näha oli, siis polnud ta ikka väga ammu sõitnud või siis üldsegi mitte piisavalt palju sõitnud. Sidur all, gaas põhjas ja nii see kohapealt minek läks (kujutate vast ette seda auto häält :DDD), ÕNNEKS suutis ta ikka autot enamvähem juhitavana hoida, kuigi sihtis küll kõnniteed. 30ne alas 40-nega. Ringristmiku juures ikka korralik stop (kuigi polnud üldse vajalik). Pärast seda jällegi korralik gaas, mispeale kohalikud poisid meile naerunäoga järele vaatasid. Igas kurvis PIDI võtma kiiruse alla vähemalt 15 võrra. Maanteel oli õnneks rahulikum, kuigi seal oli ka omajagu pärleid. Nimelt vihjas, et see pikk tee ajab teda uniseks (mispeale olid mu silma pupillid ikka korralikult suured nagu tõlla rattad). Kõrvalistuja las siis plaadilt meile muusikat (päris korralik metal). Siis jällegi ütles, et ta ei näe (mul oli ikka korralikult WTF nagu:O) väga hästi liiklusmärke nagu kaugemalt, lähedalt näeb (nb ise ta veel prillidega). Aga nagu dahh, mis kasu sellest on, kui 100m pealt näed alles liiklusmärgi tähendust. :/ See nagu üldse ei teinud mind ärevaks. Enne Tartut käis naaber veel pissipeatusel, me juhiga samal ajal istusime vaikselt autos (ta on venelanna, räägib küll eesti keelt, kuid ei kutsunud pärast sellist sõitu küll pikemalt vestlema). Ravila tn. ja Vilj mnt parema-käe-ristmikul oli järjekordne kreisi kohalt minek. Autosse viskas ikka päris tavatu kärsaka sisse (vist tingitud sidurist). See oli ikka nii naljakas, suutsin vaevu oma emotsiooni tagasi hoida (sidur all, gaas põhjas ja üüratult vali hääl sellest tingitult). Õnneks sain elusana Tartusse! Peaks tegelikult mainima, et ega ma isegi musternäidis alguses olnud, mul oli pärast autokooligi sarnaseid apsakaid, kuid ma kahtlen (pigem loodan), et mõni samamoodi tundis, kui mina täna. Käisin veel Lõunakas ka ära, et homseks midagi näksimiseks kaasa võtta.

Mainiks ka ära Orkutist (jah mul on veel orks kasutusel ja ei ole plaani veel sellest loobuda, liiga hea koht piltite ladustamiseks) enda pealehelt avastatud kohati väga arusaamatu (tore, kui keegi seda mõistab....aga sel juhul on mu english very bad) sisuga postituse:

Saatja: thiago henrique + - 15. juuni - Privaatne

Kellele: Pirrule

hello Pirru i only want to be his friends good i do not have foreign and i would very much like to make friends ship with you...good here im brazil we say that one of the greatest virtues and friends...and me excuse my sincerity really you is very beautiful kiss until more...

Can't say it's an ordinary day:)

Nüüdseks olen siis saanud ka MÖ eksami punktid teada, JESSS positiivne tulemus, olin juba vaikselt harjuma hakanud, et see läks ikka korralikult omadega metsa, aga õnneks mitte :D

Kahjuks pean tõdema, et pole saanud baikima minna, Sven oli üks päev Viljandis, reedel, laupäeva ja pühapäeval olin mina aiapidude ja sünnipäevaga hõivatud. Eile ei kuulnud ma temast midagi ja täna täpselt sama seis:/ Ei teagi, võib olla tal see eksam, millest ta rääkis (midagi logistikaga seotud). Ma olen koolis viimaste nädalatega nii kohutavalt hajameelseks ja jutu "ühest kõrvast sisse teisest välja" muutunud, et olen unustanud/või siis pigem tahtmatult mitte salvestanud oma ajju sellised pisiasjad nagu kuupäevad. Õnneks endale ülitähtsad kuupäevad on ikka meeles (nagu eksami ja praksi ajad vms).

Ega mul polegi täna midagi asjalikku kirjutada. Mõtlesin, et postitan siia mõned pildid tillukestest kassipoegadest, kes emata isa ühe töökoha juures üksteiselt sooja said. Loodetavasti on nende ema neid praeguseks ajaks teise kohta transportinud.

Kui läks juba piltide laadimiseks, siis lisaks siia ka 11.06.11 pildistatud pärast esimest korralikumat vihasadu pildid: