will continue...

06.08.12 ärkasin üpris vara, kell oli vist 8:00. Tegime süüa ja pakkisime telke kokku. Ühtäkki kui tuli mees ja hakkas prügikaste tühjendama. Teadmiseks, et Leedus naljalt prügi vedelemas ei näe, samas kui Lätis leidus neid isegi prügikottide viisi bussipeatustes. Selles suhtes on tegemist ikka päris kultuurse riigiga.

Tundub, et see Murphy seadus kipub olema igapäevane, sest asju kokku pakkides ja neid järjekordselt autosse paigutades ei paistnud kuskil vaba ruumi tekkivat, olgugi et olime asju märgatavalt vähendanud. Vaatasime veel veidike ringi ja läksime ööbimiskoha eest tänama. Ajaloost saime päris korraliku ülevaate: Iidsetel aegadel oli saarel klooster, kus elasid halvatud ja puudega inimesed ja sotsiaalsed heidikud. Saar kuulus hertsogite, kes korraldasid festivale ja muid pidustusi. Seejärel elas saarel laialdaselt tuntud ja kõrgelt haritud bioloog Pranciškus Baltrus Šivickis, kes hiljem ka saare ära ostis. Seejärel kuulus saar professor Vytauto Didžiojo, kes ühel päeval saare ka müüki pani. Tema õpilased käisid seal õppimas ja järve faunat uurimas. Ehitati sinna farmi ja maja, et luua kõik vajalik perele, sõpradele ja külastajatele. Sellest tulenevalt otsustas ta rajada õunapuuaia, kuhu kuulud üle 100 erineva õunapuu liigi. Praegugi on tõesti väga palju neid ning sellest ka kindlasti saare nimi pärineb. Kirjutasin, et ta pani koha müüki, kui ostjatele oli see liiga kallis ning saar jäi puhkamiskohaks.

Koha eripäraks on kindlasti ka see, et tegemist on vaikse ja puhta kohaga- reeglites on kirjas, et keelatud on mängida ja kuulata muusikat (siinkohal ei mõtle ma kõrvaklappidega kuulamist), risustamine, teiste häirimine, auto parkimine väljaspool selleks lubatud kohale, koertel ujuda järves ning avatud lõkke tegemine. Ahjaa, osade telkimiskohtades juures asub ka veevõtu toru, mille kahest kraanist saab vett lasta ja kõikide juures elektrikapp. Üldiselt on koht valgustatud, seega ei pea muretsema, et öösel kuskil oma kaela murraks. Lisaks ööbimisvõimalustele on ka mõeldud lastele, kes saavad nautida erinevaid atraktsioone. Olemas on ka suur saun, mida saab üritusteks üürida ning suur tenniseväljak ja rannad.

Kell 11:48 Vilnius. Linn on ilus ja suur, kuid vaatamisväärsused asuvad halvasti ligipääsetavates kohtades, et isegi GPS ei ole siinkohal alati abiks.Leedu pealinn on ka peamiseks meresadamaks. Linn ise on osaliselt hoonestatud, kuid suurem osa maast kuulub haljasalade alla (ca 70%). Vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

 Üllatav oli see, et jalakäijate fooril oli lisatuli ehk siis oranž- Eestis juba naljalt seda ei näe, tundub, et leedukad on päris ajameelsed, et neil on vaja lisatulesid ning ka liiklusmärgid püstitatud mõttega- mida rohkem, seda uhkem.

 

Näiteks tuli Teletorni leidmiseks kasutada silmi ja teekonna leidmiseks kasutada positsioneerimiseks teletorni ennast. Õnneks paistis ehitis hästi silma ka kõrgete hoonete tagant.

 

Vanalinnale üpris lähedal (ca 5 min. kaugusel Euroopa Parlamendi hoonest) asus ka üks kirik, mis esmapilgul pakkus huvi just oma suurte kuplite poolest, kuid veidike edasi jalutades ja liiklust jälgides (akendeta raudsed ja tumedad kaubikud väljumas sealt aiast) avastasime üllatuseks, et tegu on hoopis vanglaga (Lukiškes vangla). Vangla on ehitatud 1904. aastal, kui Leedu oli osa Vene impeeriumist- ajal, mil see oli tehnoloogiliselt kõige arenenum vangla impeeriumis. Seal oli kesküte, veevarustus ja ventilatsioon. Komplekti kuulub ka Saint Nicholase õigeusu kirik. Enamik vange on seal ajutiselt, oodates vahistamise otsust enne kohut või ülekandmist teise kinnipidamisasutusse, samas on ka olemas püsiv vangla ca 200 kinnipeetavaga ja osa neist eluaegse vanglakaristusega. Vangla ise on praeguse seisuga halvas olukorras ja vajab rekonstrueerimist. Kirik ehitati 1899. aastal ja oma osa kompleksist.

Trakai loss. Leedu tuntumaid vaatamisväärsusi, mis on ehitatud ühele järvesaarele. Linn ise on kitsaste tänavatega, mis on ääristatud puumajakestega ja väikeste hoovidega. Mida lähemale lossile, seda hullemaks lähevad hoovid, mille omanikud pakuvad oma aeda parkimiseks. Loss ise on ilus ja atraktiivne, mis meelitab külalisi igalt poolt maailmast. Igal pool tänaval asuv parkimisautomaat, mis nõuab tunnise parkimise eest ca 2-3Lt, sealjuures juhtub nägema ka selliseid, mille min. raha on 3Lt, kuigi kirjas on tunnitasu 2Lt- loogiline või mis?! :D

 

Kaunas, kell 17:07, väljas 30kraadi. Vilnius-Kaunase mnt, väike lõik Vilniuse–Klaipėda maanteest, millel kiiruspiirang järjekordselt ei piira. Kohati kipub tunduma, et tegemist on kiirendusvõistluse rajaga, mitte tavalise maanteega kahe suurema linna vahel. 100km/h asemel 130km/h on reegel, mitte erand enam. Teedel on raske teha tagasipööret, sest võimalusi on vähe ja kerge maha magada selliste kiiruste juures.

Enne Tauraget hakkas sadama. Teede ääres pole enam märgata riste või kujukesi. Linnas sees tabas meid suur vihmasadu ja äike. Linn ise on ilus aedlinn, milles üksikud korterelamud.

Leedu oma linna nimedega ikka suudab üllatada- Panemune, linn mille Nemunase jõe vasakul kaldal asub Venemaa Kaliningradi oblasti Sovetski linn. Kahte riiki ühendab 416m pikkune Kuninganna Luise sild, mis on ka piiriületuskohaks. Kuna ilm oli kohutavalt vihmane, siis kõik pildid pidi tegema autost, sest teeolud olid päris porides, seega välja küll ei tikkunud. 

Kuna kell oli juba päris palju, siis pidime kiiresti leidma ööbimiskoha. Sõitsime esimesse pakutavasse kohta sisse ja jäime kohe nõusse, sest otsimine oli näidanud, et sellest piirkonnast naljalt kohta ei leia. Koht nimega “Sena Giria“( N:55°10΄569˝ E:21°49΄796˝), mis on avatud kella 11-23. Ilusad hooned ja veel rikkalikum aed, mille taimede liigiline ja sordiline mitmekesisus võib ulatuda sadadesse. Tuba ise on suur, milles asub suur voodi ja lahtikäidav diivan ning suur vannituba dušši ja wc-ga ning kapp riietele koos mitme rätikuga. Külma ilma puhul on abiks akna juures radiaator. Tuba on hästi valgustatud ning suure akna ja klaasuksega, mis viib terrassile. Kui muidu võib väita, et Leedus inglise keelega ei ole suurt midagi peale hakata, siis siinkohal peab sõnu sööma, sest valida oli kas leedu või inglise keelega. Kuna ilm oli vihmane on külm, siis olime kohe pakutuga nõus, olgugi et maksma läks kogu see 4jane tuba 100Lt. Veider asja juures oli see, et algselt sai kokku lepitud 80Lt, mis miskipärast muutus. Puhtast eestlaslikust ei hakanud vaidlema, sest tema inglise keel oli väga vaevaline ja raskesti tuldav ning vene keelt ei jaganud ta üldse. Sellest tulenevalt kasutasime kõik rätikud ära ja nautisime pikki dušši all käike. Ahjaa, muide toas oli ka telekas, mis mängis meil taustaks terve õhtu. 

Jätkub