"Ainus, mis segab õppimist, on haridus" (Albert Einstein)

Eile oli see kauaoodatud Eurovisiooni finaal. Jeeiii Eestile oli küll suur panus pandud (loodeti ikka päris kõrget kohta), mulle isegi meeldib see laul :P

Vend kuulas samal ajal Raadio 2-st Mart Juure ja Andrus Kivirähki kommentaare, ise samal ajal naerdes. Seda pole just kuigi hea kuulata, kui keegi kõrval naeru üritab kinni hoida ja siis järsku selle täiesti huumorivabal hetkel välja plahvatab. Ausalt öeldes tekitas see minus veidike ka uudishimu, seepärast järgnes tavaliselt minu küsimus: „Mis naerad?“ :D Sain tema kokkuvõttele ka ikka päris korralikult naerda, oma töö vist tegi ka väike veints (pidin ikka selle ära nimetama, sest enne seda oli Liisa mossis, et ta veini ei saa) Nimelt mul varuks kapis vein, mis juba pikemat aega ootab Liisat, siis ma iga veiniteema juures hõõrun seda talle nina alla, et ta kadeduseks roheliseks muutuks (no on ikka beib, ei suuda oma kallist kodulinnast ja E-st päeva ka lahus olla).  Aga see selleks.

Lisaks siis ka (eurovisoon.elu24.ee) ühe kommentaari Austria laulja Nadine Beileri eurolaulu «The Secret Is Love» kohta:  Austria on see maa, kus naisi hoitakse keldrites. Kuulame laulu, huvitav on kuulda, mida on maa alt tulnud inimesel öelda. (Karmid naljad ma ütlen, reaalne must huumorJ)))

....ja siis teeks ka väiksed näited avalikuks oma blogis (inf pärit publik.delfi.ee-st):

·   Juur: "Ära pabla! Kuskilt karupersest need punktid meile ikka tulevad!" Nimelt on Andrus mures, sest Eestile pole veel keegi ühtegi punkti andnud.

·  "Eesti sai kaks punkti, me saime Itaaliast ette!" rõkkab Kivirähk, kui Eesti sai oma esimesed punktid see aasta.

· "T**astunud soomlased ei andnud meile 12 punkti!" on Juur raevunud. "Mul on tunne, et ma ei taha seda lauluvõitlust enam kunagi kommenteerida kui need punktid jagunevad nii nagu praegu," on Juur solvunud.

·  "Algas meie pidu toredasti, aga lõpp kisub kurvaks. Hakkame taksot tellima?" on Juur punktides ikka väga pettunud.

·  "See on ikka nii piinlik! Mida me teha saaksime?" ahastab Kivirähk. "Meile ei peaks korda minema, mida arvavad meist teised riigid!" julgustab Eesti rahvast Juur.

·  "Eestlased pange ennast põlema!" hüüatab Kivirähk taibanuna, et Eesti andis 12-punti Rootsile.

·   Juur palub lätlastel väga valvas olla, sest Mart haub Lätile kättemaksu näruse 4 punkti eest.

Jäi see loodetud II koht saamata (heh tegelikult saime tagantpoolt II-eks). Kusjuures mu vend ennustas siin, et tuleb teine koht...a ei tea kas ees või tagat poolt II koht. (Y)

Juur ja Kivirähk olid saatelõpus (otsustasin siis ise ka veits kuulata, no mis teha, ma ei suutnud põnevusele vastu panna, lisaks sellele oli helipilt Raadio 2 helist maas, st sealt sai tulemuse enne teada, kui telekast) ikka korralikult purjakil, nimelt oli “nummi“ Onu Bella (heh olen teda Tartus mitu korda näinud) neile isetehtud kreegiveini saatnud, mille humoristid “Getteri kreegiveiniks“ ristisid. Lõpetuseks kõlas nende enda lemmik "Leto Svet"

Pärast saadet läksin kohe magama, sest mul on esmaspäev eksam tulemas ja tahtsin varakult üleval olla. Aga no võta näpust, kell oli 9 läbi, kui ma ärkasin :/ (ei hakanud äratuskella ka teiste une segamiseks ajastama). Vaatasin aju turgutamiseks natuke telekat (tuli just parajasti Jimi maailm) ja siis asusin uuesti konspekti täiendama. Õnneks silmasin FBs (teate, et ma seda juba hommikuti tavapäraselt teen) kursaõde, kes mulle lahkesti oma kokkuvõtte saatis. TÄNUD talle veelkord! Kuigi pean mainima, et mu enda reedel valinud konspekt oli üpris samaväärne, seega jäin selle juurde (sain vaid ühe küsimuse vastusele lisa).

Nii ma siis olengi terve päeva õppinud ja püüdnud seda oma ajukurdude vahele salvestada. No tõesti ei tea, mis toimub:/ Ei saa ju 21 aastaselt väita, et olen vanaks jäänud aga tõesti- EI JÄÄ MEELDE:/ (vist keskendumisraskused). Tegin siis mingil ajal pausi ja käisin aias (isa parajasti tegi esimest niidet- mmm hea niidetud muru lõhn :P ). Pärast “piinasin“ veidike empsi (tegi parajasti aiatööd) oma jutustamisega, sest minu puhul kehtib „Inimesed õpivad õpetades“ (Hugh Rhodes). Isa vaid naeris selle peale- kuidas ma seletasin ja emps samal ajal tööle pühendudes ja noogutades nagu ta ei kuulaks tegelikult mind üldse (õnneks siiski mitte, vähemalt ei suudaks siis ta arukaid küsimusi vahele küsida ;) ).

Tegelikult ei taha sellest eksamist enam rääkida, nii siiber on. Mulle pole kunagi ajaloo õppimine meeldinud ja nüüd uues kuues Eesti asustuse kujunemine (sh kõik need kivi-, pronksi- ja rauaajad koos keskaja ning erinevate sajanditega kuni 20. sajandini). Kõlab küll olema tuttav kooliajast aga mu pea ei ole ju prügikast ja alati ei pruugi me (mina veel eriti) põhi- või keskkoolis õpitut meelde jätta.  Pole pidanud seda ülivajalikuks, sest nagu meile üks õpetaja (ei hakka nimesid mainima) ütles, et need on vaid oletused, isegi “fakte“ asendatakse “faktidega“. Seega EI AITÄH ajaloole! Вот так:D

JEEE Kairi peaks ka nüüd tulema Tartusse. LÕPUKS OMETI!  Nii igav on olnud kõik see 6 nädalat (no mitte päris kõik need päevad, eriti va tudengipäevad). Tulemas on ikka VÄGA tegus nädal, loodetavasti jääb aega ka Kairiga välja minna :P EI NO  TORE KÜLL- enne, kui ma suutsin –Publish Post- nuppu klikkida avastasin Kairi msn-i pealkirjast, et ta K-J- l veel. :/ Nuuks, hoopis ülejärgmine nädal :(  

Huvitav fakt ka: Inimese õnnetunne on suurim alles kaheksakümnendatel eluaastatel! (Vastavalt teadlaste hinnangule on inimesed seda õnnelikumad, mida vanemaks nad saavad ning meie parimad aastad saabuvad alles 70-ndate eluaastate lõpus ja kaheksakümnendatel.)