Nüüd siis suutsin end ka arvuti taha parkida. Täna on olnud ikka päris tegus päev, kuigi mu päev algas alles lõunast. Käisime täna E.V kodus aialippe värvimas (Tln LF jaoks). Nagu vauu, milline ta kodu välja näeb (2009.a Kauni Kodu tiitelgi olemas). See asub Tartu ääres, üpris uute majadega rajoonis. Ta elamine on reaalsus minu unistusest :D Tegelikult ka, ma ei hakkaks ju ometigi ülistama, see lihtsalt on nii minulik maitse. Ma ei oska seda isegi kirjeldada, lihtsalt kõik olemasolev oli nii õiges kohas. Aed kõnniteede ja haljastusega, grillmajake, mille juures paiknes nn mini lastemänguplats (kiiged, liiv...). Ja mida me veel räägime, isegi puldiga värav (Y), superluks ma ütlen. Pärast tööd kutsuti meid pikemaks sisse ja sealne vaatepilt oli veel lummavam, sain vist päevase WOW annuse kätte. Avarad toad ja mõnus pisike köök ühenduses söögi- ja elutoaga. Ja siis veel need mõnusad punased baaritoolid. No sorry tõesti, kui mõni mu maitses nüüd pettus. Get over!. 
Ahjaa ma veits isegi ruttasin ette (kogemata). Enne seda, kui E.V meid peale võttis, sain kokku sõbrannaga. Kuna täna on see Betooni tn. ülekäik suletud, siis ka rongid sealtkaudu ei sõida, enne seda mingis asulas (jõudsin juba nime unustada:/) pandi neid bussi peale, mis neid raudteejaama tõi. Ootasin siis seal (enne seda tormasin suure ralliga kesklinna poole, sest kumbki ei teadnud, kuhu buss neid viib - kas raudtee- või bussijaama). Olin mõni minut seisnud, kui üks vana mees mu ümber kahtlaselt tiirutama hakkas (kõndis ikka võimalikult lähedalt mitu korda mööda ja oli täpselt sellise näoga, et hakkab kohe juttu puhuma). Üritasin jätta muljet, et ei teinud sellest välja ja sammusin telefoni menüüd sirvides natuke eemale. No looda sa, et ta mu rahule jättis. Tuli isegi sinna järele. Õnneks saabus tema nr20 buss ja sain rahus temata edasi oodata. Vahepeal sõitis keegi riigitegelane politseieskordi ja ERR saatjaskonnaga ka mööda (niisama teadmiseks). Väga kaua ma õnneks ootama ei pidanud, vähemalt sõbrannat. Küll aga oma aja võttis E.V ootamine, aga see polnud kuigi igav. Sellel ajal suutis meie pilku püüda 2 autoga noormeest. Aktsioon oli nagu filmis: üks nagu nn diiler toob kohvris kauba, teine vaatab selle üle ja annab raha, lahkuvad peaga viibates ja erisuundades. Kesklinna poolt tuli ka meie oodatu, kes meid lahkesti enda koju sõidutas (milline mugavus eks, ei pidanud ise sinna kohale kooserdama;) ). Tal on nii armas koer Roosi, ei haugu üldse ja ajab mõnusalt sõbralikku joont (kusjuures mitte kuidagi pealetükkivalt, mis koerte puhul on suhteliselt sage nähtus). Enne äratulekut istusime toas tee, kohvi ja kringlitega ennast kosutades (meil oli ju lõuna ikka suhteliselt ära jäänud selle töö tegemisega). Siis toodi meid linna tagasi, kes läks kesklinnas maha ja keda toodi peaaegu ukseni (heh VIPid nagu oleme). Rongini oli aega päris palju seega istusime toas ja tegime homseks MÖ esitluse PowerP ära. Mul hakkas veidike pea valutama, sõbranna ka kurtis, et tal pisut uimane olek- ju siis saime ikka korraliku värvi ja puidukaitsevahendi laksu kätte :/ (kuigi olime ju avatud garaažis) Pärast sõbrannat saates ja Selkusse minnes oli olek juba parem. Hakkangi poest ostetud produktidega eksperimenteerima ja siis sööma.
Lisaks siis kaks pilti ka nendest “meistriteostest“, millega täna hakkama saime!
Jätkuvalt ootan ja ootan...
No comments:
Post a Comment